GALERII | Ivar Põllu pidetute tegelaste ja situatsioonikoomikaga etendus „Tunde-märgid“ on kirjutatud konkreetsetele Linnateatri näitlejatele
Suur, tühi ja kõle lava. Vaid mõned toolid, diivanid ja lauad ripuvad lava lae all. Mööbel on küll uhke, aga vana ja kulunud ning toolide põhjade alt turritavad ähvardavalt välja vedrud. Et siis vedru väljavisanud mööbel. Mis kõigub taeva ja maa vahel, justkui illustreerimaks seda pidetust, mis vaatab vastu tegelaste hingedest. Kellel pole isegi oma nime ja kelle hõlstid nad ähvardavalt äravahetamiseni sarnaseks teevad.
Kuigi nende pidetute tegelaste traditsioonilist perekonda on sajandeid iseloomustand sugupõlvede hierarhia – vanemad ja vanavanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist –, siis teatri kodulehelt (ja ilmselt on see lavastaja tekst) võib lugeda: „Me ei plaani kasvatada oma lapsi nii, nagu meid kasvatati, aga teeme seda ometi. Igas vanainimeses on alles segaduses laps, kes ei saa aru, kuidas see maailm toimib. Ja igas lapses on väike vanainimene, kes saab maailmast palju paremini aru kui tema vanemad.“
Kommentaarid (0)