ARVUSTUS | Noorus on üürike. „Taevatrepp“ on vananeva mehe muhedalt nostalgiline kohtumine keskeakriisi ja surmahirmuga

„Taevatrepp“ on kirjanik ja režissöör Mart Kivastiku autorifilm, mis põhineb režissööri 2019. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Esimesel pilgul tundub, et Kivastik vaatas Richard Curtise imelist fantaasiadraamat „About Time“ (2013) ning armus selle idesse. Kivastiku lavastatud ja kirjutatud ajarändamise ja vananemise lugu on nagu Curtise „About Time“, kuid seda läbi tõelise Nõukogude Eesti vaatepilgu. Hall ja vaikselt lagunev - nii Malmsteni kehastatud Uu kui need vanad majad. Kõik on väsinud ja tüdinenud. On jäänud alles ainult „oli“. Ja seal sügaval Tartu sisemuses on kusagil peidus see trepp taevasse, mida Uu leida proovib.

Sünopsis: „Taevatrepp“ on lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises.