VIDEO | Kaja Kallas: murettekitav, et retoorikas ja poliitilistes valikutes on EKRE-l ja Kremlil absoluutne klapp (503)

Peaminister Kaja Kallas nentis, et peame oma riigi sünnipäeva üsna süngel ajal. Sellegipoolest tasub 24. veebruari helge tähtpäevana võtta, sest Eesti on vaba ning ka Ukraina on vastu pidanud ja oma vabadust kaitsnud.

Peaminister kutsus vabariigi sünnipäevaks Eestisse NATO peasekretär Jens Stoltenbergi ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni, et näidata, et Eesti pole enam kunagi üksi. „Meie kõrval on NATO ja Euroopa Liit. Me oleme olnud ka ühtselt Ukraina taga. Minu jaoks on kõige toredam sündmus alati olnud hommikune lipuheiskamine, nii et mõlemad tulevad ka lipuheiskamisele. Ütlesin neile, et seal on palju laulmist, see on eesti keeles... Igal juhul saab olema see olema helguse ja vabaduse tähistamine,“ rääkis Kallas.

Kallas rõõmustas, et riigikogu kinnitas eile julgeolekupoliitika alused. Seal nähti ette ka seda, et riigikaitsekulud tõusevad kolme protsendini SKTst.

Häid uudiseid oli veel. Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2023. aasta indeksiväärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uue indeksi väärtuseks 1,139. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetuse päevamäär keskmiselt 13,9 protsenti ning keskmine pension tõuseb 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.

Kallas meenutas ka Müncheni julgeolekukonverentsil toimunut. Ta läks sinna kolme sõnumiga: Ukraina peab võitma, ükski Venemaa kuritegu Ukaina ja tema rahva vastu ei tohi jääda karistuseta ja Euroopa julgeolekuarhitektuur ei tohi sisaldada mingeid halle alasid, sest see on sõdade ja konfliktide allikas.

„Seniks, kuni need põhimõtted ei kehti, ei ole püsiv rahu Euroopas võimalik,“ nentis Kallas.

Kallas tõi välja, et kui aasta tagasi oli Eesti kohta kuulda seda, et „me olime naiivsed, me oleks pidanud teid kuulama“, siis nüüd on tunda mentaliteeti, et me teame paremini.

„Võibolla, kui meil oli õigus aasta tagasi, on meil praegu samamoodi õigus,“ ütles Kallas. „Meie jaoks on oluline, et me oleks nähtavad ja meid kuulataks. See on väikese riigi jaoks väga oluline.“

Kallas rääkis, et Münchenis mahtus tema 48 tunni sisse 11 kahepoolset kohtumist, seitse esinemist, 12 suurt meediaintervjuud ning palju spontaanseid kohtumisi ja vestlusi.

„Kui oleme üksteise kõride kallal, oleme nõrgemad välise vaenlasega võitlemisel.“

Kallas mainis oma sõnavõtus skandaali, mille väitel olevat Wagneri erasõjaväe juht Prigožin otsinud võimalust EKREga koostööd teha.

„Ma ei kavatse kuidagi võtta seisukohta süü küsimuses, et kas tõesti on toimunud kokkupuuteid ja saadud raha – ma tõesti ei tea seda. Ma ei tea, kas Wagneri huvi EKRE vastu realiseerus kuidagi tegelikus tegevuses või mitte,“ ütles Kallas.

Kallase sõnul on aga murekoht see, et Wagner ja Venemaa otsivad igas riigis neid kohti, kus meie ühiskonda lõhestada.

„Ta otsib neid jõude, neid poliitilisi jõude, keda saaks ära kasutada ühiskondade lõhestamiseks, euroskeptilisuse propageerimiseks, NATO usaldusväärsuse kahjustamiseks või muuks sääraseks. Ühiskondade sisemist lõhestamist õhutatakse demokraatlike kaitsejõudude, õigussüsteemi, politsei usaldusväärsuse kahjustamise kaudu. Me ei tea, kui palju see on seotud sellega, et oli mingeid tegelikke kokkupuuteid,“ rääkis Kallas.

„Murettekitav on see, et retoorikas ja poliitilistes valikutes on EKRE-l ja Kremlil absoluutne klapp. Kui me kuulame veel juttu juurde, kuidas on hakatud ehitama narratiivi juurde EKRE poolt, et neilt varastatakse valimised... Lisaks on murekoht, et meil on üks erakond, kes pidevalt otsib vaenlasi Eesti seest, meie kaitsejõududest, politseist, kohtusüsteemist. Meie vaenlane ei ole Eesti sees. Meie vaenlane on Eestist väljas ja asub meie idapiiri taga ning on väga otseselt öelnud, mis mõtted tal meie suunas on,“ ütles Kallas.

Kallas rõhutas, et kui me oleme üksteise kõride kallal, siis oleme nõrgemad välise vaenlasega võitlemiseks ja seda ei tohiks lasta juhtuda. Kallase sõnul on järgmisel nädalal toimuvad riigikogu valimised Eestile elulise tähtsusega.

Valitsus kiitis heaks ajakohastatud riiklikud õppekavad

Vabariigi valitsus kiitis täna heaks riiklike õppekavade muudatuste määruse, mille eesmärk on ajakohastada põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Aineõppes hakatakse õppima seda, mis on nii tänases maailmas kui ka õppija enda jaoks asjakohane ning aineõppes arendatakse süsteemselt üldpädevusi, näiteks õpi-, digi-, suhtlus-, kultuuri- ja väärtuspädevust.

Üks olulisemaid muudatusi ajakohastatud õppekavades on detailse õppesisu viimine määrusest juhendmaterjalidesse. See annab õpetajatele suurema vabaduse olla oma valikutes õpitulemuste saavutamisel loovam ning seab õppetöö kavandamisel ja korraldamisel olulisele kohale õpetajate omavahelise koostöö.

Ajakohastatud õppekavade eduka rakendamise toetamiseks kutsub haridus- ja teadusministeerium kokku ainevaldkondade töörühmad, et koostada õppeprotsesside kirjeldused, kus antakse metoodilisi ja õppevaraalaseid soovitusi õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. Samuti arendatakse õpetajate ettevalmistust ja täiendkoolituste programme. Muudatustega käib kaasas ka vajaliku õppevara ja soovituslike metoodiliste materjalide uuendamine.

Koolid saavad hakata oma õppekavasid muudetud määrusega kooskõlla viima juba sel õppeaastal. Õppekavad rakenduvad täies mahus 2024. aasta kooliaasta alguses. Erandina seoses eestikeelsele õppele üleminekuga rakendub keele ja kirjanduse ainekava tervikuna alates 2023. aasta sügisest, selle raames suureneb eesti keel teise keelena tundide arv. B-võõrkeele valiku pakkumise kohustus tekib ka 2023. aasta sügisel kogu põhikoolis. Samuti muutub uuest õppeaastast gümnaasiumisse astujatele kohustuslikuks teoreetilise riigikaitse kursuse läbimine. Uuendatud õppekavad leiab õppekavaveebist.

Solman: omavalitsused saavad toetus- ja tasandusfondist vahenditest 274 miljonit

Linnadele ja valdadele antakse finantsiliste võimaluste ühtlustamiseks tasandusfondist 107 miljonit eurot. Toetusfondist eraldatakse 167 miljonit, millest 10,4 miljonit antakse riigihalduse minister Riina Solmani ettepanekul omavalitsustele hüppeliselt kasvanud elektri- ja küttekulude katmiseks.

„Kohalike omavalitsuse ja nende allasutuste, nagu näiteks sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, tarbeks kasutatavad elektri- ja küttekulud kasvasid 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 38 miljonit eurot ehk 57%,“ nentis Solman. „Olukorras, kus kohalike omavalitsuste tulude kasv jääb niigi alla inflatsiooni ning tegeleda tuleb lisaks sõjapõgenikega, vähendab energiakulude kasv nende võimalusi tagada olemasolevate kohalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.“

Toetus jaotatakse proportsionaalselt elektri- ja küttekulude kasvu osale, mis ületab 0,5 protsenti nende tulubaasi mahust. Arvesse võetakse kohaliku omavalitsuse ja temast sõltuvate üksuste eelarvest kaetavad elektri- ja küttekulud.

„Eesmärk ei ole kompenseerida igasugust kulude kasvu, vaid üksnes seda osa, mis on nende sissetulekuid arvestades olulise mõjuga. Jaotuspõhimõtted räägiti läbi ja lepiti kokku omavalitsustega eelarveläbirääkimistel,“ selgitas riigihalduse minister.

Toetusfondist 39 miljonit eraldati pikaajalise hoolduse korraldamise toetuseks, mis võimaldab käesoleva aasta 1. juulist muuda üldhooldekodu koha kättesaadavaks keskmise pensioni eest ja tõsta kodus elamist toetavate muude teenuste kättesaadavust.

Ülejäänud 117 miljonit eurot jaotub järgmiselt: toimetulekutoetus 35 mln, kohalike teede hoiu toetus 29 mln, koolieelse lasteasutuse õpetajate tööjõukulude toetuseks 15 mln, huvitegevuse ja -hariduse toetus 10 mln, asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19 mln, matusetoetus 4 mln, suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus 2,7 mln, rahvastikutoimingute hüvitis 1,3 mln ning üle antud endiste riigiteede toetus 65 tuhat eurot.

Tasandusfondi 107 miljonist 65% antakse Lõuna- ja Kirde-Eesti ning 31% Kesk- ja Lääne-Eesti kohalikele omavalitsusele. Ülejäänud 4% läheb Põhja-Eestisse.