FOTOD | President Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Narvas: vabadus algab siin (31)

„Narva valis endale tunnuslauseks „Euroopa algab siin“. Nii ongi, Narvast algab euroopalik mõtteruum. Aga Narva tunnuslause võiks ka olla „Vabadus algab siin“. Sest tõepoolest, siitsamast – Narva külje alt – läheb murdejoon, kus ühel pool on vabadus ja teisel pool vabaduse puudumine. See pole enam mõtteline, vaid praegu juba poliitiline joon, mis asetab meid vabaduse esimestele meetritele,“ rõhutas president Karis.

Hiljuti palus riigipea Narva gümnasistidel kirjutada teemal „Mis on vabadus?“.

„Neid esseesid on tore lugeda, kuna kirjutavad vaba maa vabad noored, kirjutavad vabalt ja kammitsuseta. See on ka loomulik, sest nagu ütleb Anna Boikova – nende vabaduse päev saabus nende sündimise päeval,“ ütles riigipea. Ta tsiteeris ka Bogdan Širokovit, kes tahab minna õppima Sisekaitse- või Kaitseväe akadeemiasse, sest tema vanavanaisa teenis sõjaeelse Eesti kaitseväes ja isa oli uues kaitseväes arst ning Karin-Annika Luga, kes kutsub meid üles meeles pidama, et „vabaduse eest tuleb seista, seda tuleb kaitsta ja hinnata“, sest „riik ja selle vabadus on meil kõigil lõppude lõpuks ühine“.

„Mul on hea meel, et noored näevad vabadust läbi inimeseks olemise. Nii tähendab vabadus Jana Švaigerile oskust „mitte lasta end piirangutesse kukkuda, mida enda jaoks oleme ise välja mõelnud“. Ja Sofia Spiridonova seab endale piiri, et vabadus rääkida kõike ei tohi riivata ega solvata kaaskodanike vabadust mõelda teisiti,“ tsiteeris president Karis Narva noori. „Siit on paljudel täiskasvanutel õppida ning kui nad õpivad, on meie avalik sõna- ja mõtteruum palju puhtam, helgem.“ Päris mitu gümnasisti osutas, et vabaduse vastand on hirm. „Kui inimene kardab midagi, ta pole tõesti vaba,“ kirjutas Daniil Ilkevitš.

„Julgus vabaks saada ja vaba olla ei ole kellelegi kohustus, vaid võimalus. 103 aastat tagasi, Vabadussõjas, võitlesid Eesti inimesed – eestlased, venelased, baltisakslased, ingeri-soomlased – nagu ka soome, rootsi, taani vabatahtlikud Eesti vabaduse eest, Eesti õiguse eest pidada oma riiki. See oli julge võitlus. Ja see julgus jäi meisse ning lõi selja uuesti sirgeks rohkem kui 30 aastat tagasi, mil taastasime Eesti iseseisvuse,“ viitas president Karis Narva gümnasistide kirjatöödele.

„Nüüd, vaadates meie jõuameteid, kaitseväge ja Kaitseliitu seismas siin kõrvuti liitlaste üksustega, näeme, kui tugev on Eesti julgeolek. Lisaks enda kaitsetahtele ja kaitsevõimele on koos meiega ka Euroopa Liidu ja NATO tugevus ja üksmeel kaitsta ühiselt oma liikmesriikide vabadust,“ ütles ta.

Riigipea lõpetas oma sõnavõtu Narvas nii nagu lõpetas oma essee Sergei Markov, kes enne meenutas, et maailmas on rohkesti režiime ja nende juhte, kes rahva vabadust „oma rusikas kokku suruvad ja kinni hoiavad“. Sergei lõpulause kõlas aga nii: „Hoidkem oma vabadust kätel ja ärgem laskem seda kellelgi ära võtta.“ „See on väärikas soov Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval ja väga täpselt sõnastatud mõte kõigile meile, kes me oleme abikäe ulatanud enda vabadust lahinguväljal kaitsvale Ukrainale,“ ütles president Karis.

Piduliku rivistuse Narvas Peetri platsil võttis vastu riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigi president Alar Karis. Seejärel asetati pärjad Vabadussõjas hukkunute mälestusmärgi jalamile Siivertsi kalmistul.

Vabadussõjas langenuid mälestati täna ka Tallinnas Vabaduse väljakul piduliku tseremooniaga. Kaitseminister Hanno Pevkur asetas tseremoonial Vabadussõja võidusamba jalamile pärja „Eesti rahvalt“.

Kaitseminister tõdes, et 6000 inimese langemine oli väikese rahva jaoks kallis hind. „On meie kohus väärikalt mälestada ja tänulik olla kõigile neile, kes oma elu hinnaga tõid vaid miljonilisele rahvale vabaduse ning iseotsustamise õiguse,“ sõnas Pevkur oma kõnes.

„Täna peab oma Vabadussõda pimedusejõudude vastu Ukraina rahvas. Vaikusest rindel on asi kaugel. Linnadele ja küladele langevad pommid, üks rünnakulaviin järgneb teisele. Ukrainlased on üles näidanud enneolematut vaprust ja tõestanud, et nad suudavad kordades võimsama jõu vastu organiseeritult ja tulemuslikult tegutseda. Eesti Vabadussõja rinnetel 1918 ja 1919 toimunu on mõneti vägagi sarnane Ukrainas täna toimuvaga ent seal kahjuks hoopis suuremas mastaabis,“ lausus Pevkur.

Kaitseminister lisas, et Vabadussõda õpetas meile, et väikese rahva ja riigi jaoks on oluline omada sõpru ning liitlasi. „Me ei tohi jääda üksi. Aga see tähendab ka seda, et me ise ei tohi kunagi jätta oma sõpru ja liitlasi üksi.  Eesti on ning on ka tulevikus liitlane, kellele võib loota ja seda mitte ainult sõnades,“ sõnas Pevkur.

„Eesti on vaba ja kaitstud. Selle eest võlgneme tänu neile, kes võitsid Vabadussõja. Nüüd on meie kord hoida ja kaitsta Eesti vabadust! Hoidkem Eestit!“ sõnas Pevkur lõpetuseks.

Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus ligi 6000 sõdurit.