Täna, 3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, austavad sinimustvalge Eesti lipu heiskamisega Eesti eest võidelnuid riigi- ja omavalitsusasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippe on oodatud heiskama ka seltsid, ettevõtted ja kodumajapidamised. Riigikogu otsusel lisandub sellest aastast ka kaks uut lipupäeva – eesti kirjanduse päev ning laulu- ja tantsupeo toimumise päevad. 2023. aastal tuleb Eesti lipud heisata vähemalt 22 päeva, teatas riigikantselei.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise tseremooniaga Vabaduse väljakul. Kell 10.30 esineb Vabadussõja võidusamba juures kõnega kaitseminister Hanno Pevkur, pärast kõnelevad Tallinna Reaalkooli õpilane Kristjan Suuder ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja ning peapiiskop Urmas Viilma peab vaimuliku palve. Seejärel asetavad kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi pärjad võidusamba jalamile Tallinnas.
Uue lipupäevana tuleb 30. jaanuar, eesti kirjanduse päev, mil pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Seaduse seletuskirjast saame lugeda, et kirjandus avab tee esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujunemisele, isiksuse vaimu ja väljenduse rikastumisele, kommunikatsiooni mitmekesistamisele, võõra kogemuse omandamisele ning ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule. Seepärast on tähtis soodustada tarkade, loovate ja laia silmaringiga kodanike kasvamist. Selle alus on kvaliteetsed kirjandusteosed, aga ka inimesed, kes neid kirjutavad või neid tutvustavad, lugemishuvi äratavad ja lugema innustavad.
Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Eesti kirjanduse päeva lipupäevaks muutmise ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.
Teine uus lipupäev, tegelikult suisa kolm päeva järjest, on laulu- ja tantsupeo toimumise päevad 30. juunist kuni 2. juulini. Seletuskiri selgitab, et igal laulu- ja tantsupeol hoitakse Eesti lippu au sees ning see on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad kõige meelsamini ka ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades seeläbi rõõmu oma riigi ning austust selle ühe tähtsama sümboli – lipu – suhtes.
Laulu- ja tantsupeod toimuvad üldjuhul igal kümnendil neljal korral juulikuu esimesel nädalavahetusel reedest pühapäevani. Laulu- ja tantsupeo toimumise päevade lipupäevaks muutmise ettepaneku tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
2023. aasta korralised lipupäevad:
3.01.2023 Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
30.01.2023 eesti kirjanduse päev
2.02.2023 Tartu rahulepingu aastapäev
24.02.2023 vabariigi 105. aastapäev
5.03.2023 riigikogu valimispäev
14.03.2023 emakeelepäev
23.04.2023 veteranipäev
9.05.2023 Euroopa päev
14.05.2023 emadepäev
1.06.2023 lastekaitsepäev
4.06.2023 Eesti lipu päev
14.06.2023 leinapäev
23.06.2023 võidupüha, jaanilaupäev
24.06.2023 jaanipäev
30.06 – 2.07.2023 XIII noorte laulu- ja tantsupidu
20.08.2023 taasiseseisvumispäev, 32 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest
1.09.2023 teadmistepäev
10.09.2023 vanavanemate päev
21.10.2023 hõimupäev
12.11.2023 isadepäev
Kommentaarid