Urmas Sisask tõlkis muusikasse kõik meie tähistaeva 88 tähtkuju. Täpselt niipalju on ka klaveril klahve. Ta ise nimetas seda oma elutööks. Viimase „Tähistaeva tsükli“ pala, „Põhjakrooni“ sai ta valmis 2018. aasta aprillis. Pildil helilooja 2019. aastal.
Foto: Stanislav MoshkovTAEVAMUUSIK LÄKS TÄHTEDE JUURDE: helilooja Urmas Sisask (9. september 1960 – 17. detsember 2022) saadeti Jaani kirikust viimsele teele
Siiri Sisask jättis vennaga hüvasti: „Urmas ütles, et ta teab, kus ta kodu on. Sinna ta nüüd teel ongi.“
Jaani kirikust viimsele teele saadetud helilooja Urmas Sisask elas oma viimastel elukuudel palvetes. „See lõpu aja olemine, see minemine, kulgemine oli tal nii selge,“ märgib Urmase õde, muusik Siiri Sisask. „Oma sõpradele ütles ta ka: „Ma olen nüüd igaveses liikumises.““
Kolmapäeva pärastlõunal kõlas Jaani kirikus Urmas Sisaski „Kassiopeia“ ja „Gloria Patri II“. Helilooja saadeti taevateele tema enda ebamaiselt kauni muusika saatel. Lähedaste, sõprade, kolleegide-kaasteeliste hüvastijätusõnad olid nukrad, kuid lõpmata helged – taeva- ja tähemuusik, universumi helide vahendaja on pääsenud sinna, kus ta tunneb end päriselt kodus olevat.
Kommentaarid (0)