JUURU KIRIKU KELLAMEES JAAK KADARIK: „Jõuluõhtul tööl olemist võtan kui õnnistust. Siit minnes on alati väga hea, rahulik ja teistmoodi olemine.“ (2)

Kirikumees Jaak (65) lükkab aknaluugid valla ja tornialune pimedus saab valgust täis. Lae all ripub ootel kaks pronksist kirikukella, mis enam kui kolme sajandi vanused, loodud veel enne Bachi ja Händeli sündi. Aknaavadest avaneb vaade alevikule, mille katuseid, aedu ja kevadet ootavaid puid on talve valge pintsliga lahkelt võõbatud.

Kuna kella saab helistada ka torni alaossa ulatuvast nöörist, ei avagi Jaak iga kord ülal aknaluuke. Küll teeb ta seda suuremate pühade ajal ja rõõmupühade puhul laseb kelladel lausa rõkata. „Siis tuleb ikka eluga panna,“ muheleb mees. Kella lüües loeb ta alati ka mõttes mõne palve.