Foto: Aron Urb
Sisuturundus
25. november 2022, 09:15

Miks vajab lauluväljak uuendamist?

Augustist novembrini toimus avalik ideekonkurss Tallinna lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni leidmiseks. Tähtajaks laekus riigihankele seitse võistlustööd, võidutöö saab aluseks lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasistel planeerimis- ja projekteerimistegevustel. Miks selline võistlus aga korraldati?

Tallinna Lauluväljaku juht Urmo Saareoja selgitas, et tegemist on küll suurepärase paigaga laulupidudeks ning eriilmelisteks üritusteks ja kontsertideks, kuid tuleb arvestada, et ala on planeeritud ja rajatud üle 60 aasta tagasi. „Selle perioodi jooksul on tehniliste ja logistiliste lahenduste osas toimunud väga suur areng, mis tähendab, et peame otsima võimalusi nende kasutusele võtmiseks,“ nentis Saareoja, „Kümne aasta eest oli ürituste korraldus hoopis erinev tänapäevast, rääkimata siis aastast 1960, mil lauluväljak praegusel kujul valmis. Oleme edukalt võõrustanud ka tehniliselt väga nõudlikke maailmakuulsaid esinejaid, kuid kuskil tuleb piir ette ning tekib konkurentsis püsimise küsimus.“

Teise olulise aspektina tõi Saareoja välja muutunud ootuse linnaruumile. „Meil on kasutada 23 hektarit pargiala ning tõenäoliselt parim vaade kesklinnale ja Tallinna lahele. See tähendab, et saame igapäevaselt pakkuda linlastele ja linna külalistele looduses viibimist sõna otseses mõttes kesklinnas, metsa sees ja mere ääres. Ülejäänud linnaruumiga sidumiseks, loogiliste liikumisteede rajamiseks ning nauditava maastikuarhitektuuri loomiseks vajamegi parimaid ideid. Lauluväljak peab tulevikus moodustama katkematu terviku Kadrioru pargi ning Pirita ja Reidi tee promenaadidega.“

Foto: Aron Urb

Samas rõhutas Lauluväljaku juht, et võistlustööd saavad suure tähelepanu osaliseks, sest Lauluväljakut võib õigusega enda omaks pidada iga eestlane. „Juba võistluse lähteülesandes sõnastasime selgelt, et tegemist on sümbolobjektiga, millele ei saa välja pakkuda radikaalseid muutuseid, vaid uuendused peavad olema keskkonda sobituvad ning laulukaare kompleksi kaunistama, mitte aga seda mingil viisil varju jätma.“

Võidutöö valib laiapõhjaline žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad. Linna partner võistluse korraldamisel on Eesti Arhitektide Liit. Võistluse auhinnafond on 43 000 eurot ja võistlustulemused selguvad 2022. aasta lõpuks. 

Kokkuvõtlikult oli võistlejate ülesandeks pakkuda välja ruumilisi lahendusi, kuidas lauluväljakul toimuvaid tegevusi toetada:

  • mõtestada liikuvuse, ligipääsude ja parkimisvajaduse küsimused;

  • siduda ala ümbritseva linnaruumiga;

  • luua terviklik maastikuarhitektuur ja esinduslikud väravaalad;

  • luua arhitektuurilahendus väiksema publikuarvuga kõlakojale-kontsertpaigale, külastuskeskuse hoonele ning Kadrioru parki viivale jalakäijate sillale;

  • pakkuda välja paindlik moodulsüsteem suurürituste toitlustuse korraldamiseks.