Miks ei mänginud eesti-poola näitleja Bruno O’Ya mitte üheski eesti filmis? (18)

Selliseks enesehinnanguks oli ka põhjust. Kihvt mees oli, ilus ja mehelik ka. Mäletan, kui ta Eestisse tuli, annetas ta oma raha mingiks näitlejastipendiumiks vms. Alles kuulsin, et keegi sai Bruno Oja stipendiumi. Annetas raha ära ja omale ei jäänud söögirahagi. Kas Marta siis kuidagi teda aidata ei saanud? Või polnud tahtmist.

Ülalkommidest järeldub, et B.O. suurim viga oli, et nii ideaalsel mehel polnud ühtki päris ametit (või rahaallikat), mis lubanuks tal avalikkuses hiilata sõltumatul näitlejakutsest. Millest omakorda järeldub, et näitlemine polegi iseseisev amet, kui sa just nii vahvalt nalja teha ei oska, et rahvas oleks nõus sulle vabatahtlikult peo peale maksma nagu Kristjan Jõekaldale (kes pole küll ideaalne mees).

Ma arvan, et ta tuli valel ajal tagasi, aga seda ei võinud keegi ette teada. 90-d olid karmid ajad: ujud või upud. Kõik pidid vaatama, kuidas ise ellu jääda.

Tõsi on, et '90-d lõid suuremal osal Eesti keskealistest jalad alt ning sundisid nullist alustama. Praktilise meelelaadiga kolhoosiesimehed ja suurfirmade bossid ehk said erastada tõhusa algkapitali. Lauljatest meenub esimese hooga Orumets, kellele saabus renesanss, kui ta oma kuulsast parukast loobus. Ehk pidanuks O'Ya taas vahetama perenime (muidugi polnud see ainus probleem)? Kujutan ette, kuidas teda Euroopasse minnes masendas sõna 'oja' hääldamise võimatus Euroopa keeleruumis - poola, inglise, saksa, prantsuse, hispaania keeles.

üks väheseid väärtuseid, mida inimeselt ka läbi aegade võtta ei saa. Kas need vingerdavad ja alatud varganäod, kes rahva ühise vara parseldamisega välismaalastele miljonid teenisid, on väärikad? Minu silmis täiesti selgrootud vingerdajad, kuigi tänane peavool eksponeerib neid kui meie aja kangelasi. Põlastusväärne.

kas mingi naine teda rahadest tühjaks ei tõmmanudki!!!