Jaan Kolberg tegi Viimsis uue draamateatri: see on sündinud justkui tõesti hullusest, aga mul polnud valikuid, sisemine tung oli sedavõrd suur
„Kui kummaline on maailm. Tahtsin lavastada Jean-Claude Carrière' näidendi „Meelespea“ kolmkümmend aastat tagasi Rakvere teatris, kuid tookord jäi see välja toomata. Aga nüüd teen selle ikkagi ära. Ju on siis nii kõrgemalt poolt määratud,“ usub filmirežissöör Jaan Kolberg (63), et tema sihikindluse taga avada „Meelespeaga“ Viimsis uus teater on ka jumala sõrm.
Jaan meenutab, et on õppinud küll filmirežissööriks, lõpetanud Moskvas kinematograafiainstituudis (VGIK) filmi- ja telerežissööri eriala, teinud mitu mängufilmi ja veel rohkem dokumentaalfilme, kuid teater on olnud alati ta suur armastus või siis vähemalt salaarmastus. „Veel enne Moskvat Tartu ülikoolis õppides käisin ma ju Hermaküla stuudios. See oli teatri kõrgaeg, kui Jaan Tooming ja Evald Hermaküla lavastasid Vanemuises suuri tükke. Neil aastail saadud pisik, või oleks vist isegi õigem öelda äratundmine või valguse kirg, mille Hermaküla stuudiost sain, jäi hinge sisse.“
Kommentaarid (0)