Marju Kõivupuu: halloween ning mardi- ja kadripäev on kaugelt sugulased (2)

Paar päeva tagasi liikusid õhtupimeduses ringi tontideks ja luukeredeks maskeeritud lapsed, ulgusid hirmsa häälega, käisid ukselt uksele ja nuiasid kommi. Paljudele meist teeb meelehärmi, et ameerikalik-kommertslik-lärmakas halloween on välja tõrjumas eesti omi toredaid traditsioone – mardi- ja kadrisanditamist. Folklorist Marju Kõivupuu sõnul on nii see iidne keldi rituaal kui ka meie mardi- ja kadripäev juuripidi seotud hingedeaja ja surnud lähedaste kojuootamise ja vastuvõtmisega.

Hingedeajal vaimuks maskeerimine ei ole meiegi vanarahva traditsioonis tegelikult midagi võõrast. Veel ülemöödunud sajandi lõpul oli mõnel pool Mulgimaal säilinud hingesantideks käimise komme, kus tüdrukud käisid majast majja. Hingesandid kandsid tavaliselt valgeid riideid ning ulgusid või vaikisid, püüdes niiviisi jäljendada lahkunute hingi. Ande nad ei palunud, kuid siiski oli tavaks anda neile herneid ja ube, mis vanasti oli surnuvalvamise ja matuste toit.