NII NUNNUD! Mänguasjamuuseumi püsikogust pärit punakarud käivad üht käppa valentinipäevaga. Kord aastas on nende mõmmikute suurpäev.Foto: Aldo Luud
Inimesed
31. oktoober 2022, 11:18

Käisime mänguasjamuuseumi vastsel näitusel „Kaisukaru 120“

Kaisukarud ja mängukarud polegi vennad-õed?

„Enne seda, kui kaisukarusid 120 aastat tagasi tegema hakati, olid lastel küll karukujulised mänguasjad, ent need olid metsakarud,“ räägib Tartu mänguasjamuuseumi arendusdirektor Marge Pärnits. „Need olid kui kui neljal käpal kõndivad metsakarud. Sageli oli neil veel ratastega alus, millel seisis kange karu. Või olid puust väljalõigatud karukujud, mida sai püsti seisma panna. Need metsakarukujulised lelud olid ikkagi ohtlikud ja hirmuäratavad nagu karud päriselt ongi.“ Säherdused tegelased, keda Pärnits kirjeldab, ei sobinud kellegi kaisuloomaks.

Selleks et neljal jalal kõndivate päriskarude koopiate asemele sünniks pehme ja karvane kaisukaru, pidi saabuma aasta 1902. Karuotte oli loodusesse varasemast vähem jäänud ning linnalapsed tundsid päntajalgu pigem tsirkuseetenduste, loomaaedade ja lasteraamatute kaudu, lisab Pärnits. „Aeg oli küps senisest nunnuma mängukaru tekkeks ning see toimus pea üheaegselt Euroopas ja Ameerikas.“

Edasi lugemiseks: