Kummaline kommentaarium Õhtulehel! Postitus ilmub kas kohe või üldse mitte. Näiteks üks mu alamkommentaar ilmus kohe aga see, mis sisulisem, ei läbinud vist tsensuuri ehkki üritasin mitu korda, tehes väikesi muudatusi. Samas ei imesta, kui tunni pärast on kõik postitamiskatsed veebis üleval ning endal piinlik enesekorduse pärast.
Öeldakse: ärge heitke pärleid sigade ette! Kinkelepingu tagasipööramise võimalus peakski seda ohtu välistama. Kahjuks lepingu vastav säte Eesti kohtus ei päde, mistõttu kingi saanud 'sõber' võib rõõmust ruiata - tal puuduvad kinkija ees vähimadki moraalsed kohustused.
Lusti saatest ei tulnud välja kas siis lapselaps tegelikult maksis oma isale selle 2000.- EUR ära nagu ta ise väitis või ei maksnud nagu vanaema väitis. Miks Lust seda isalt ei küsinud?
Ei saa asjast aru, see maakodu ju kingiti, mitte ei antud tasuta üle koos piirangute; kitsenduste või muu sellisega. Kingitusega võib iga inimene teha mida tahab. Tahab võtab vastu, tahab ei võta vastu, tahab hoiab alles, tahab viskab minema, tahab kingib edasi, tahab müüb maha........
,,,Lepingus olid klauslid,mis keelasid müüa,aga meie nn.notarid tõlgendavad teisiti ja ei arvesta keelatud klauslitega.Seadused ongi meile neile,kel raha sel võim.
Maja oli minu oma, aga Kaval-Antsu maa peal. Ta ütles, et nii tuleb odavam ja parem. Uskusin sõpra. Siis panin maja põlema. Nüüd pean talle eluaeg valuraha maksma. Noh, ja sõber Mäe-Andres kaevas nuabrimehega kraavi kahasse, nii et pool Pearu maa peal, sellestki tuli suur jama. Ei siin Maa peal õigust ole. "Pumpa aga pumpa, kellelt saad, pumpa aga pumpa, nii palju kui saad!"
Kaval Antsu süüdistatakse täiesti alusetult- 150 aastat tagasi oli tavaline praktika et vaesemad ehitasid oma maja kas mõisniku või suurema talu maadele. Kõik mõisad ja suuremad talud olid suulise lepingu alusel ehitatud saunakülasid täis.
Vaesemad ei ehitanud midagi suvalisse kohta. Vanim poeg päris talu. Nooremad said kaasavara või talust maatüki saunakoha rajamiseks. Kõik käis seaduse järgi. Päris ilma ei jäänud keegi. Vanaema ise põhjustas tüli ja see Lust pole kõige teravam pliiats koos oma ajakirjanikuga.
Kingitusega võib muidugi teha mis iganes, AGA kinnisvara kinkimine ei ole sokipaari kinkimine. Tehaksed leping ja lepingut tuleb täita, kui on kijas, et kinkija võib suvilas suvitada, vahel ja kingitud majja surmani elama jääda. Tegelikkus?! Ja mõned siin veel õigustavad lapselapse kelmi käitumist. Haaveli jünger.
Jäi mulje perest, kes üritasid üksteise arvel kasu lõigata. Elu näitab, et pärandajad, kes eelistavad ühte last või lapselast, saavad tihti sarnaselt karistada. Vanaema oleks pidanud kõigi lapselastega arvestama, või mis kõige loomulikum, jätma vara oma pojale. Kingi saanud lapselaps aga pani niisama süllekukkunud vara külmalt oma tasku, nagu ei oleks teisi pereliikmeid olemaski.
Te vist ei pannud tähele, et poeg elas Tartus, pojatütar Tallinnas. Poeg ei jaksanuks Läänemaal lihtsalt suvitamas käia, ka müüa on suurelt distantsilt tülikas (kui ei soovi just maaklereid nuumata). Kusjuures müümist loodetigi viimseni vältida, sest 93-ne aastane memm on tänini alles kõbus. Ta ei soovinud lihtsalt ükski suvilaga jännata. Aga kahjuks, jah, lähisugulaste iseloomud on erinevad ning memmel puudus oskus neid läbi näha.
Kui lepingus on kirjas, et vanaema võib kingitud suvilas puhkamas käia, ja sellegipoolest müüdi suvila maha -- kas nüüd võib vanaema käia uute omanike puukuuris puhkamas? Või on kinkeleping üksnes sõnavaht? Kahju küll, inimene on nii vanaks elabnud, et võiks juba rahulikke päevi nautida, aga peab hakkama alatu lapselapsega kohut käima. Vaevalt tal selleks jaksu on, ja ilmselt on too armas neiuke sellega arvestanud.
ebaeetiline, samas võiksid ka noratid ISE ka inimlikumad olla ja uurida, kas luba müüa ka kaasneb ja selle sõna-sõnalt lisada. V'õi siis selle lausele,mida saates lahati, panna sulgudesse kommentaar, see siin on tühi sõnakõlks..
Ma arvan et pettis kinkija, lubas kinkida aga hakkas esitama pärast nõudmisi. Nagu tasuta lillepakkuja Tallinna linnas- kingin lille aga siis pead sa usklikuks hakkama ja koos meiega raha santima
Selle müügiraha oleks pidanud nelja õe vahel jagama ja oleks kõik korras olnud. Kuidas saab teha ühele ja teised ei saa muffigi? Jätnud siis tegemata ja teinud hoopis pojale, küll tema oleks ise otsustanud, kuidas edasi.
Mis häda selle kinkimisega on? Tee testament või müünud ise maha.No ja see mälestuste küljes rippumine,kah asi.Kui miski loeb ,siis tervis ja inimene ise loevad.
KOMMENTAARID (27)