LUGEMISSOOVITUS | Riidekapp kui omaniku elulooraamat
Üks valib riided moest, teine mugavusest, kolmas rohelisest mõtlemisest ja neljas rahakotist lähtudes ning viies ei punu porgandpaljalt ringi vaid seepärast, et muidu võtaks külm ta ära. Aga tegelikult ei sunni meid riideid kandma siiski mitte külm ega mood, vaid sotsiaalsed normid, sest alasti ringi käia pole lihtsalt kombeks, tõdeb Laura Pörsti oma raamatus „Viimane aasta. Ülestähendusi mõningatest riidekappidest“.
Autor läheneb riietele üsna ootamatute ja hoopis analüüsivamate vaatenurkade alt kui tavapäraselt kombeks. Näiteks nimetab ta kutsetele märgitud smart casual`i riietumisstiilina täielikuks košmaariks. Kuigi dress code peaks kõnelema pidulikkuse astmest, näitab smart casual autori sõnul hoopiski kandja klassi. Arusaam elegantsest argirõivast paljastab erakordse selgusega inimese maitse, jõukuse ja sümpaatiad ehk just need asjad, mis õiget moodi riietumise nii raskeks teevad. Lisaks sõltub arusaam „elegantsist“ inimese kultuuritaustast, nii et smart casual pigem paljastab inimeste erinevusi kui rõhutab seltskonna sarnasusi, tõdeb Pörsti. Ning järgmiseks viskab õhku küsimuse, kas pidulik rõivastus peab ikka nii väga visuaalset vormi rõhutama? Tema ise püüab kohalviibijatele lugupidamist avaldada pigem materjaliga, valides midagi parimast linasest, siidist või villast. Aga mina? Ja juba hüppabki mõte raamatust oma riidekappi revideerima (tulemuse jätan parem enda teada).
Kommentaarid (0)