Tühja kõhuga lugemist mitte alustada. Või tegelikult vahet pole, sest pärast paarikümmet lehekülge nina raamatus tahaks nagunii süüa. Sestap võiks „Suve ranna tänava väikeses pagariäris“ lugemist alustada lõpust ehk seal olevast oliivisaia retseptist, seejärel saia (pildil) valmis küpsetada ja alles siis lugema hakata.Foto: Kersti Eero
Toiduuudised
14. august 2022, 10:06

KERGELT SEEDITAV SUVELUGEMINE: raamatud, kus ei puudu ka peategelaste lemmikretseptid

On see minu kokkamiskirg või toidutoimetaja kutsehaigus, aga isegi puhkuse ajal loetud neljast raamatust kahes käis jutt toidu, täpsemalt küpsetamise ja Itaalia köögi ümber. Sommeljeed kasutavad veinidest rääkides mõistet kergelt joodav. Sama mõtet võib kasutada ka mõlema raamatu kohta ehk öelda kergelt loetav. Või kergelt seeditav nagu Stanley Tucci raamatus oma mälestuste kohta ise ütleb. Sarnaseid nauditavaid sõnamänge on Tuccil palju.

Aga esmalt põikaks Varraku ajaviiteromaaniga siiski Ranna tänava väikesesse pagariärisse. Jenny Colgani „Suvi ranna tänava väikeses pagariäris“ on mõtteline järg aasta tagasi eesti keeles ilmunud romaanile „Ranna tänava väike pagariäri“ ja mõlema raamatu kaante vahelt leiab lugeja ka seitse küpsetiste retsepti. Seejuures ülilihtsa saia retsept on olemas mõlemas raamatus, sest nagu autor kinnitab, on see „niivõrd lihtne, niivõrd hea ja niivõrd lollikindel, et kui sa ka pole varem ise kordagi saia küpsetanud, on see just alustamiseks parim.“

Edasi lugemiseks: