HÜVA NÕU | Vaimse tervise uuringust selgub kurb tõde – igal viiendal eesti inimesel on ärevushäire risk. Kuidas sellega toime tulla?

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli aastatel 2020-2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust selgub kurb tõde – igal viiendal ehk siis 20% Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil, 28% depressiooni risk. Loodusterapeut ja joogaõpetaja Mai-Liis Kivistik annab nõu, kuidas inimesed ennast ise aidata saaksid.

Loodusterapeudi sõnul võib ärevus endast märku anda õige mitmel moel: valud rindkeres, pearinglus, südamepekslemine, hingamisraskused, iiveldus, kõhuvaevused, käte värisemine ja tasakaaluhäired. „Mõnda inimest saadab vaikne näriv ärevus pidevalt ja igapäevaselt, teist haarab see intensiivse hoona aeg-ajalt. Ka hirmu esilekutsuvad tegurid on erinevad – üks kardab üle kõige suhtlemist, teine autosõitu, kolmandat haarab paanika iga kord, kui ta peab inimeste ees suu lahti tegema. Igal juhul segab ärevus igapäevast elu: töötamist, suhtlemist, keskendumist, loomist ja nautimist,“ selgitab Kivistik.

Ta lisab, et erinevatest uuringutest on selgunud, et jooga aitab ärevuse ja depressiooni korral. „See on väga võimas ravi, sest on liikuv meditatsioon. Asendid nagu nt. allavaatav koer või seistes ettepainutus – pea on südamest allpool ja tänu sellele on tal kehale rahustav toime. Rahustavaid asendeid on palju: lapsepoos, kassi-lehma asend, savasana jne.“