GALERII JA REPORTAAŽ | Vanades rokipeerudes on veel visadust. Pilk tagasivaatepeeglisse, käivitus ja… gaas põhja: „Born To Be Wild“

Magnetic Bänd oli üks tosinast ansamblist, kes laupäeval Elva laululaval taaselustas viiekümne aasta taguse Eesti esimese rock-festivali. Mille eeskujuks võib omakorda kaudselt pidada kolm aastat enne Elvat toimunud Woodstocki festivali. Mastaabid USA muusikapeoga olid mõistagi diametraalselt erinevad, aga nii muusikud laval kui selle ees kehakeelega helidele kaasaelav publik, mille olulise osa moodustaid kodukootud hipid, said aru, et sündimas on midagi enneolematut. Sarnast festivali ei olnud varem N. Liidus korraldatud. Ei Lätis ega Leedus, ega mitte ka Piiteris võis Moskvas, aga just nendest paikadest (kusjuures paljud tulid kohale häälega, mis tollal oli vägagi populaarne liikumisviis) saabus siia vägagi värvikas seltskond. Nõukogude miilitsa mõttes liigagi värvikas ja kuuldavasti oli neidki melomaane, kes miskit pahandust tegemata pidid ainuüksi oma välimuse eest lõivu maksma, kel käed selja taha väänati ja ülejäänud kontserti aia tagant nautima pidid. Igatahes pikajuukseline ja peapaeltega publik moodustas kuulajaskonnast märkimisväärse osa ja nõukogude miilitsal oli vähemalt niipalju nutti, et miilits neile kõigile kaela ja kõrri ei karanud. Vastasel juhul poleks olnud kellelgi midagi mängida. Tänasel sotsiaalmeedia ajastul tundub lausa uskumatu, kuidas tookord piiritagused hipihakatised tee Elvasse üldse üles leidsid.