KATKEND RAAMATUST | KUIDAS TIPNES LENNA PULMAPIDU: „Ujusin, seljas trikoo ja pead ikka veel kaunistamas pruudiloor, vastu oma uuele elule.“

Hiljaaegu ilmunud autobiograafilises raamatus „Lenna. Elu ilmaveerel“ räägib armastatud lauljatar Lenna Kuurmaa, kuidas tal tekkis hullumeelne mõte kolida pealinnast Setomaale, elama peaaegu saja-aastasesse majja, kus linnamugavustest võib ainult unistada. Lisaks räägib ta väga avameelselt ka kihlumisest praeguse abikaasa Lauri Mäesepaga, nende ühise poja, Kusti, küllaltki keerulisest ilmaletulekust tunamullu novembris ning oma imelisest pulmapeost eelmise suve hakul.

„Meie pulmapäev oli omadega juba öösse jõudnud, kohe-kohe täis jääv kuu laotas oma kumendava kiire üle vee ja meie, paljajalu, õnnest ja armastusest purjakil pidulised, võtsime imelisest soojast suveööst viimast. See oli üks ootamatu, ent tõeliselt vinge osa meie pulmapeost. Ujusin, seljas trikoo ja pead ikka veel kaunistamas pruudiloor, vastu oma uuele elule. Elule abielunaisena. Ma lihtsalt vaatasin neid inimesi oma ümber ja püüdsin seda hetke endasse talletada. Mu armsad sõbrad rannal sumisemas, kes vees, kes kaldal. Mudilased veepiiril kilkamas, minu väike Kustike vankris juba oma õndsat ööund tudumas, laskmata end segada meeste valjuhäälsest jutukõminast. See oli lihtsalt nii loomulik, nii ehe ja sundimatu koosolemine kuuvalgel. See tegi mind väga-väga õnnelikuks.“

Osta raamat siit.