Foto: Jüri Kuusk
Sisuturundus
1. juuni 2022, 15:47

Rõuge vald meelitab nii külla kui ka elama – ürgne loodus käsikäes nüüdisaegse elukeskkonnaga

Üheks Eesti kõige kaunimaks vallaks peetud Rõuge on populaarne külastajate hulgas, kuid üha rohkem inimesi kolib sinna ka alaliselt. Muide, kinnisvara on Rõuges vägagi hinnas ning just paljud noored otsustavad oma kodu sinna rajada.

Noorte soov Rõuge valda kolida on kindlasti seotud kauni ja puhta keskkonnaga, heade haridusvalikute ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega. Perede mugavamaks maale asumiseks on algatatud perede elamumaa konkurss, mille abil antakse peredele võimalus soetada sümboolse hinnaga (0,5 €/m2) elamumaa krunt oma kodu rajamiseks, seejuures on eelistatud pered, kus on kasvamas üks kuni mitu last.

Algselt noorte perede kruntideks nimetatud projekt on praeguseks lihtsalt perede elamumaa konkurss – et mitte piirata, mis vanuses peaks pere olema. Krunte välja andes on aga eelistatud lastega pered. Piloodina on neli sellist krunti välja mõõdetud Rõuge alevikus, neist kaks on juba mõne aasta eest ka välja müüdud ja pered elavad sees. Kahe ülejäänud krundi müümiseks kuulutab vallavalitsus selle suve lõpus taas välja konkursi (15. augustist 15. septembrini). Juba järgmisel aastal on plaanis täiendavate kruntide pakkumine üle valla. Konkursi võitjad peavad alustama elamu ehitustöödega hiljemalt kahe aasta jooksul ning ehitama elamu valmis ja saama kasutusloa hiljemalt viie aasta jooksul alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse.

Nii mõnigi võib küsida, kas Rõuge vallas ikka on võimalik korralikku internetti kasutada – pole ka ime, sest enamik kaugtöödest nõuab võrguühenduse olemasolu. Valda on loodud mitmed kaugtöökeskused: Rõuge alevikus asub kaugtöökeskus Catlamaja, kaks kaugtöökohta on Misso teenuskeskuses ning töötada on võimalik ka valla raamatukogudes. Lisaks neile pakuvad kaugtöö võimalusi Kuplandi võrgustikku kuuluvad majutusasutused-kohvikud Haani loometare, kohvik Suur Muna ning Ööbikuoru Villa.

Rõuge valla kaunil kuplilisel maastikul peidab end metsade vahel kaasaegne ja armastatud elukeskkond. Pildil on Kisejärve maastikukaitseala Misso kandis.

Foto: Martin Mark

Lisaks alalistele elukohtadele soetatakse kaunisse Rõugesse ka järjest rohkem suvekodusid. Tutvu ka Rõuge Valla kinnisvarakuulutustega Kinnisvara24 kinnisvaraportaalis.

Rõuge vald tahab kasvada, mistõttu on iga lapse sünd tähtis sündmus! Näiteks tähistatakse iga lapse sündi isikliku tervitusega valla Facebooki lehel ja kuulutatakse seda kogu maailmale roosa või sinise „munaga" Pesapuu vaatetorni tipus. See viimane on eriti armas viis lapse sünnist teatada – aga mida see siis täpsemalt tähendab?

2016. aastal valmis Rõuge Ööbikuorus vaatetorn, mille nimi on Pesapuu (sest ta meenutab kujult justkui linnupesadega puud). Ülemises „pesas“ on kuppel, mis on nagu linnumuna. Torni saab panna põlema erinevates valgustes: näiteks isamaalistel pühadel sini-valgena musta taeva taustal; enneaegse sünni päeval lillana, talvel jõulupuu moodi rohelisena, suvel lille sarnaselt… Aga kui Rõuge vallas registreeritakse lapse sünd, siis sel ööl põleb Pesapuu tipus vastavalt kas roosa või sinine muna. Muide, sageli käivad noored pered öösel Ööbikuorus seda just nende auks põlevat „muna“ koos titaga pildistamas.

Pesapuu vaatetorn Ööbikuorus – vaatamist väärt nii päeval kui öösel. Kui Rõuge vallas registreeritakse lapse sünd, siis sel ööl poetatakse Pesapuu ülemisse pessa särama vastavalt roosa või helesinine „muna“.

Foto: Martin Mark

Aktiivsus on hinnas!

Rõuge vald toetab ettevõtlust ja aktiivseid ettevõtmisi ning seetõttu on vallal välja töötatud kaks päris oma toetusmeedet MTÜ-dele ja ettevõtjatele. Näiteks MTÜ-d ja muud vabaühendused saavad taotleda aastas kuni 2000 eurot oma ürituste ja tegevuste jaoks ning eraisikud/noored kuni 500 eurot stipendiumi õpingute, spordiüritustel osalemise jms toetuseks.

Ettevõtjatel, nii alustavatel kui juba tegutsevatel, on võimalik taotleda aastas kuni 1000 eurot ettevõtlustoetust oma ettevõtte arendamiseks, mõne seadme soetamiseks või koolitusteks. Kuigi võib mõelda, et ühe tõelise ettevõtja jaoks pole 1000 eurot nii suur summa, et selle pärast „pabereid määrima“ hakata, on taotlejate tagasiside positiivne ning toetus kulub vägagi ära. Lisaks on taotlusprotsess bürokraatia mõttes üsna lihtne..

Aktiivsetele inimestele on tegelikult Rõuges üsna palju tegemist. Näiteks pakutakse heal tasemel sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi: tasuta valgustatud murdmaasuusarajad Haanjas, tenniseväljak ja tasuta valgustatud jääväljak/kunstmuruväljak Rõuges; RMK ja muud matkarajad. Eraisikud ja MTÜ-d pakuvad omal käel ka muid võimalusi, näiteks golf, jalgpalligolf, motosport.

Haanja suusakeskust tuntakse ja tunnustatakse üle Eesti. Talvised valgustatud suusarajad peibutavad spordisõpru nii lähemalt kui kaugemalt, uue suunana on võetud eesmärgiks pakkuda siin tegevusi aasta läbi. Asfaldikattega suusaradu saab lumevabal ajal kasutada rullsuusatamiseks, metsaradu matkamiseks. Lisaks on keskuses maailmatasemel lasketiir laskespordisõpradele.

Foto: Andri Tallo

Vallas asub kuus rahvamaja, igas neist toimub eriilmeline kultuurielu – tegeleda saab koorilauluga, rahvatantsuga, teatriga, mälumängudega. Muide, Rõuge rahvamaja sai just eelmisel aastal väga põhjaliku remondi.

Oma kodukandi heaks võib iga elanik otsustada kaasava eelarve hääletusel – valimisealised elanikud saavad igal aastal otsustada 2 x 15 000 euro suuruste investeeringute tegemise üle. Seda on tehtud kahel korral, aastatel 2021. ja 2022. Esimesel aastal võitsid Varstu välijõusaal ja madalseikluspark ning Rõuge kooli juures oleva mänguväljaku arendus, mõlemad objektid on praeguseks valmis ja kasutusel. Sel aastal võitsid aga ideed rajada Viitina mõisaparki madalseikluspark ning restaureerida Vana-Roosa kalmistu väravad.

Rõuge vald külastajatele – looduskaunis vald rohkete rekorditega

Ilmselt võivad kõik Eestimaa maakohad „müüa“ end looduse ilule, rahule ja vaikusele rõhudes. Rõuge vallas on veel ka väga mitmekesine maastik oma katkematute kuplite ja kurviliste teedega. Sealjuures on Rõuge valla käes mitmeid Eesti rekordeid!

Rogosi mõis on Eesti ainus kastellmõis.

Foto: Eero Salumäe

Lisaks Baltimaade kõrgeimale tipule Suurele Munamäele asub Rõuge vallas Eesti sügavaim järv Rõuge Suurjärv (38 m); Eestimaa lõunapoolseim tipp (Naha talu Karisöödi külas); Eestimaa kagupoolseim tipp (Parmu külas, kus on ka Eesti maismaa ainus kolme riigipiiri kokkupuutepunkt); Vällamägi – Eestimaa suhteliselt kõige kõrgem mägi; Mõniste talurahvamuuseum – Eestimaa vanim vabaõhumuuseum; Hinni kanjon – Eesti sügavaim liivakivikanjon; Vällamäe soo – Eesti kõige paksema turbalasundiga raba; Tuuljärv – Eestimaa kõige kõrgemal asetsev järv; Rogosi mõis – Eesti ainus kastellmõis; Kavadi järv – Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järv; Rõuge Liinjärv – Eestimaa kõige paksema mudakihiga järv; Haanjas on mõõdetud Eesti kõige suurem sademete hulk kuus (351 mm 1987. aastal Haanjas); EAÕK Plaani Püha Nikolai kirik on Eestimaa kõige kõrgemal asetsev kirik.

Võromaa suitsusaunakombestik on alates 2014. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas, seda just Rõuge vallas tegutseva Mooska talu eestvedamisel.

Foto: Kaisa Äärmaa

Tõenäoliselt on Rõuge oma rahvaarvu kohta ka üks Eestimaa küladerohkemaid valdu: 5240 inimese kohta on 933 ruutkilomeetril 274 küla ja kolm alevikku. Kusjuures väga suure au sees on suitsusaun – just Rõuge valla Mooska talu eestvedamisel on Eesti suitsusaunakultuur UNESCO maailmapärandis.

Suur Munamägi oma 318 meetriga merepinnast on tuntud kui Eesti ja Baltimaade kõrgeim tipp. Taamal Vällamägi, mis on Eesti suhteliselt kõrgeim mägi (84 meetrit jalamilt).

Foto: Martin Mark

Et silm üle küngaste ja kauni maastiku veel kaugemale näeks, saab Rõuge vallas käia ka kolmes täiesti erinevas vaatetornis: Suure Munamäe vaatetorn (avatud suveperioodil iga päev kell 10–20), Rõuge Ööbikuoru vaatetorn Pesapuu (öösiti valgustatud, igal ajal ligipääsetav ja tasuta) ning metsade keskel asuv Paganamaa Raadi vaatetorn.

Künklikul maastikul kaugemale nägemiseks on hea ronida vaatetornide tippu, mida Rõuge vallas on kolm: lisaks eelnimetatud Pesapuu ja Suure Munamäe vaatetornidele peidab end Paganamaal valla kõige piirilähedasem, Raadi vaatetorn. Siit avaneb üle järvede vaade ka otse Lätimaale.

Foto: Martin Mark

Rõuge Ööbikuorg oma vesioinastega on ilmselt paljudele tuntud tänu sellele, et lapsepõlves on seal käidud kooliekskursioonil. Tänavu juunikuust on põhjust siia tagasi tulla, isegi kui tullakse juba kümnendat korda – nimelt avatakse Ööbikuoru külastuskeskus pärast põhjalikku rekonstrueerimist. Infokeskuses on nüüd täiesti uus interaktiivne ekspositsioon, kus on puudutatud nii Rõuge ajalugu, kohalikke kultuuripärleid kui kliima- ja energiateemasid.

Ööbikuoru külastuskeskuses on käimist ja uudistamist: infokeskuses on täiesti uus interaktiivne näitus, hoone juurest saab jalutada mööda suunavaid teeradu vaatetorni, vesioinaste, laululava, muinastalu või Ööbikuoru silla ja värava juurde.

Foto: Viivika Nagel

Laululava saab uut kasutust, sest sellel on uus pealtvaatajate ala valltribüüni näol. Ööbikuorgu saab nüüdsest vaadata nii alt kui ülevalt, sest üle selle ehitati rippsild. Sild on ka selle poolest eriline, et enam ei pea väikeses Rõuge alevikus autoga ühest kohast teise liikuma, vaid tänu uuele sillale suunatakse külalised jalutuskäiguga Rõuge Maarja kiriku juurde (mis mõnedel andmetel on kõrgeimal asuv tegutsev kirik Eestis), selle kõrval on Mälestuste park Vabadussõja ja muude mälestusmärkidega.

Uuenenud Ööbikuoru külastuskeskuse pärliks on üle oru viiv rippsild (vasakul), mis viib Rõuge Maarja kiriku juurde ja sealt edasi Ala-Rõugesse, ürgoru põhja, kus saab ujuda Eestimaa sügavaimas järves. Alles on ka Ööbikuorgu läbiv matkarada, mida mööda saab jalutama minna paremal oleva värava kaudu.

Foto: Viivika Nagel

Edasi saab jalutada Ala-Rõugesse Suurjärve äärde, kus on ära märgitud Eestimaa sügavaima järvepõhja koht; kõnniteele on joonlauana maha joonistatud Suurjärve sügavus ja Pesapuu vaatetorni kõrgus ning rannas on Suurjärve rannagalerii, kus hakkab nägema pisikest fotonäitust Rõuge vallast. Selle all istudes saab nautida vaateid järvele, kirikule, ürgorule, aga ka niisama päikese- ja vihmavarju. Ühtlasi näeb taamal järves poid, mis tähistab Eestimaa sügavaima järve kõige sügavamat, 38 meetri punkti.