JOONLAUA ABIGA: Karikaturist ja graafik Eduard Tüür (91) joonistab, trotsides käte värisemist.
Foto: Robin Roots29. mail 2022 ilmunud artikkel on taasavaldatud 6. oktoobril pärast kunstniku surma.
ÕL ARHIIV | 91aastane kunstnik Eduard Tüür elust pansionaadis: „Teinekord mõtlen, et tahaks ära minna, sest suhelda ei ole siin kellegagi!“
Pisikese magamistoa neli seina on kui mosaiik kaetud abstraktsete joonistustega. „Need on kõik minu tehtud tööd!“ uhkustab karikaturist graafik Eduard Tüür (91), kes elab Nõmme pansionaadis. „Sellist hooldekodu ei ole terves maailmas!“ kiidab ta, viidates oma toa kirjutele seintele ja koridorile, mida kaunistavad tema karikatuurid.
Tüür ärkab tihti keset ööd üles. Enamasti mõne praktilise vajaduse tõttu. Kuid tuleb ka ette, et unes tekib idee, mida joonistada. „Viskan skitsi ruttu paberile ja lähen uuesti magama. Hommikul hakkan puhtandit tegema,“ kirjeldab vanahärra oma tööprotsessi. „Ideed tulevad iseenesest, midagi ei ole teha!“
Kui talle veel miski rõõmu valmistab, siis just see, et saab pilte teha. „Tõusen ülesse, mõtlen kaduma läinud noorusele, kõigele, mida sai tehtud. Siis tuuakse hommikusöök. Söön ära ja siis hakkan joonistama,“ räägib Tüür.
Pansionaadis pole sõpru
Kunstikule omaselt tekib tal aeg-ajalt mängulisi mõtteid.
Kommentaarid (0)