26. mail möödub kümme aastat Vello Orumetsa surmast
Milles peitus Vello Orumetsa hääle saladus? (3)
„Kõige tähtsam on hääletämber: me ei taha vinguvaid, inisevaid ja teravaid hääli. Me tahame, et hääl paitaks hinge ning hinge paitav hääl on üldjuhul sametine ja mõnus. Vello Orumets ju ei laulnud väga pikalt fraase välja, ta peaaegu kõneles, aga tema mõnuskõlisevat tämbrit oli hea kuulata,“ otsib kontratrenor Ivo Posti vastust küsimusele, miks Vello Orumetsa laulmine kõlas sedavõrd meeldivalt ja isegi rahustavalt.
„Nii kaua Annest külmalt mööda läksin – ehk küll ta on mind püüdnud võluda.“
„On alles piiga, kes meelde jäi minule!“
„On kauneid tütarlapsi palju meie linnas…“
Ja muidugi „Vaata, Maria, jääb seltsiks sulle päikene.“
Vello Orumets (28. juuni 1941 – 26. mai 2012) suri juba kümme aastat tagasi, aga küllap teil hakkas praegu tema hittide avaridu lugedes kõrvus kõlama meeldiv bariton. Võib-olla otsite pärast selle artikli lugemist YouTube’ist üles mõne tema laulu või marsite tuppa, kus hoiate ammusel ajal ostetud CDsid, ja tuletate meelde, kuidas need õigupoolest mängijasse käisidki. Sest Vello Orumetsa on mõnus kuulata.
Mis teeb hääle meeldivaks? Inimesi, kes saavad nootidele ettekirjutatud järjekorras kenasti pihta, on miljoneid, aga kaugeltki kõigi nende laulu pole meeldiv kuulata. Mis tegi Orumetsa hääle kõrvale kenaks?
Kommentaarid