BLOGI | AJALOOLINE OTSUS: Rootsi võimupartei toetab NATOga liitumist. Eurovisioni võit annab ukrainlastele lootust

BBC kokkuvõte olulisematest sündmustest pühapäeval:

• Rootsi valitsuspartei Sotsiaaldemokraadid kinnitas, et toetab riigi liitumist NATOga. Rootsi peaminister Magdalena Andersson ütles, et läheb esmaspäeval parlamenti, et taotleda toetust NATOga liitumiseks. Ta ütles, et sõjaline neutraalsus on Rootsit varem hästi teeninud, kuid tõenäoliselt ei ole see nii tulevikus.

• Soome kinnitas ametlikult, et soovib NATOga ühineda. Liitumist arutab veel parlament, kuid selle poolt kõnelesid Soome peaminister ja president.

• Türgi väljendas Soome ja Rootsi NATOsse võtmise üle kahtlusi, kritiseerides, et mõlemas riigis viibib Kurdistani Töölispartei liikmed. Türgi peab seda organisatsiooni terrorirühmituseks. Soome ja Rootsi usuvad, et leiavad Türgi küsimustele vastused.

• Ühendkuningriigi sõjaväe hinnangul on Venemaa pealetung Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas hoo kaotanud.

• Ukraina presidendi vanemnõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et Ukraina suudab Venemaa aasta lõpuks alistada, kuid vajab selleks lääne raskerelvi ja Venemaale tõelist naftaembargot.

• Ukrainlased leiavad lootust ja tuge Eurovisioni võidust.

Vene väed pommitasid pühapäeval Sjevjerodonetskis kortermaja, mille tagajärjel hukkus kaks inimest.

Pilte Harkivist.

Azovi polgu võitlejad Vitali ja Alla Taran surid mõlemad Azovstalis. Nende laps jäi orvuks.

Ukraina: Vene kannatavad märkimisväärseid kaotusi

Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja sõnul on Vene üksused kannatanud märkimisväärseid kaotusi sõdurite ja varustuse osas, üritades liikuda lääne suunas Luhanski ja Donetski oblasti piirini, vahendas CNN.

„Mõnes piirkonnas on Vene üksustel vastutegevuse tagajärjel alles vaid 20 protsenti jõududest,“ edastas Ukraina relvajõudude kindralstaap pühapäeva hilisõhtul. Popasna suunal on Vene õhudessantväelased suurte kaotuste tõttu löönud käed Vene palgasõduritega.

Varemeis Popasna langes selle kuu alguses Vene vägede kätte, kuid näib, et nad pole sellest ajast saati uusi piirkondi juurde vallutanud.

Lisaks on venelased juba mitu nädalat üritanud tungida Izjumist lõuna poole. Ukraina sõjaväe teatel üritasid venelased vallutada kahte küla, kuid see neil ei õnnestunud.

Ukraina sõjaväe teatel üritavad Vene väed kaitsta enda positsioone Harkivist põjas ja idas, et takistada ukrainlaste edasiminekut riigipiirini. Sealjuures annavad venelased suurtükituld linnade ja külade pihta, mille Ukraina hiljuti tagasi vallutas.

Paistab, et me oleme kõigest valesti aru saanud: Vene välisminister Sergei Lavrov väidab, et nende eesmärk ei olegi režiimivahetus Ukrainas, vaid nad tahavad tagada Ida-Ukrainas elavate inimeste turvalisuse.

„Võiduks on vaja naftaembargot, tanke, lennukeid ja suurtükke“

Ukraina vajab Lääne raskerelvi ja täielikku naftaembargot Venemaa vastu, et sissetungija käesoleva aasta jooksul alistada, ütles Ukraina presidendi vanemnõunik Mõhhailo Podoljak.

„Ukraina, nagu ülejäänud maailm, ei ole huvitatud sõja venimisest Venemaaga. Me ei suuda neid lüüa sel kuul, kuid saame sellega hakkama sel aastal. Võidu retsept on lihtne: tõeline naftaembargo pluss tankid, lennukid ja suurtükid. Teeme sellele üheskoos lõpu,“ kirjutab ta Twitteris.

Isegi kremlimeelsed blogijad räägivad venelaste hävingust Donetsil

Vene vägede rabavast sõjalisest katastroofist Donetsi jõe ääres on ilmunud piisavalt tõendeid, et neist ei saa mööda vaadata isegi populaarsed kremlimeelsed sõjablogijad, kirjutab The New York Times.

Möödunud nädalal Kirde-Ukrainas jõge ületada üritanud Vene pataljoni hävitamine on ilmselt sõja ohvriterohkeim rünnak: hinnanguliselt sai seal surma või haavata üle 400 okupandi.

Sotsiaalvõrgustikus Telegram tegutsevad sõjablogijad, kes on varem kirjutanud Venemaa suurest edust ja Ukraina argusest, tunnistavad nüüd, et tegemist oli sõjalise fopaaga.

„Ma olen pikka aega vaikinud,“ ütles Telegramis 2,1 miljoni jälgijaga sõjablogija Juri Podoljak reedel postitatud videos, rõhutades, et on seni vältinud Venemaa sõjaväe kritiseerimist. „Viimaseks piisaks karikasse olid sündmused Bilohorivka ümbruses, kus rumaluse tõttu - rõhutan, Vene väejuhatuse rumaluse tõttu - põletati vähemalt üks pataljoni taktikaline grupp, võibolla isegi kaks.“

Podoljak naeruvääristas Kremli seisukohta, et sõda kulgeb „plaani kohaselt“. Ta rääkis oma vaatajatele viieminutilises videos, et tegelikult napib Vene armeel funktsionaalseid mehitamata droone, öövaatlusseadmeid ja muid komplekte, millest on rindel katastroofiliselt puudu. „Jah, ma saan aru, et sõjas pole võimalik kõiki probleeme vältida. Aga kui samad probleemid kestavad kolm kuud ja midagi ei paista muutuvat, siis minul isiklikult ja tegelikult miljonitel Vene Föderatsiooni kodanikel tekib sõjalise operatsiooni juhtidele küsimusi.“

Teine populaarne ajaveebipidaja, kes kasutab Telegramis nime Starshe Eddyt, kirjutas, et tõsiasi, et väejuhid jätsid nii suure osa oma sõduritest haavatavaks, oli „mitte idiootsus, vaid otsene sabotaaž“. Kolmas, Vladlen Tatarski postitas, et Venemaa idapoolne pealetung edeneb aeglaselt mitte ainult seiredroonide puudumise, vaid ka kindralite ja nende taktika tõttu.

Väidetavalt saatis Venemaa väejuhatus 11. mail 41. ühendrelvaarmee 74. motoriseeritud laskurbrigaadi 550 sõdurit ületama Donetsi jõge Ida-Luhanski oblastis Bilohorivkas, eesmärgiga piirata sisse Ukraina väed Rubižne lähedal. Satelliidipildid näitavad, et Ukraina suurtükivägi hävitas mitu Venemaa pontoonsilda ning hävitas tihedalt jõe ümber koondunud Vene sõdurid ja varustuse pea täies koosseisus.

Rootsi peaminister: NATOga liitumine pole käik Venemaa vastu

Rootsi peaminister Magdalena Andersson ütles, et otsus NATO liikmelisust taotleda ei ole asi, mida tehakse Venemaa vastu, vaid see on Rootsile parim.

Andersson lisas, et tema erakond loodab Rootsi liikmetaotluse sünkroniseerida nii palju kui võimalik Soome omaga.

Andersson usub ka, et Türgi küsimused seoses Rootsi NATOsse astumisega leiavad lahenduse.

Hävitatud Mariupolis, kus puudub elekter, gaas ja vesi ning kus on surnud kümneid tuhandeid elanikke, mängitakse näljastele inimestele humanitaarabi väljastamise keskuses Donetski isehakanud rahvavabariigi hümni.

Ajalooline otsus Rootsi võimupartei poolt

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Partei teatas pühapäeva õhtul oma veebisaidile postitatud avalduses, et Rootsi peaks NATO liitumisavaldust tegema hakkama. Tegemist on ajaloolise otsusega: esimest korda kahe sajandi jooksul loobub Rootsi sõjalisest neutraalsusest.

Erakond lisas, et liitumistaotluse rahuldamise korral peaks partei tööd tegema selle nimel, et kehtestada ühepoolsed tingimused tuumarelvade ja alaliste baaside paigutamise vastu Rootsi territooriumile.

Rootsi välisminister Ann Linde nimetas seda ajalooliseks otsuseks ja märkis, et Venemaa sissetung Ukrainasse on halvendanud Rootsi ja kogu Euroopa julgeolekuolukorda.

Soome teatas pühapäeval ametlikult oma otsusest taotleda NATO liikmestaatust.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas pühapäeval, et NATO uks on Rootsile ja Soomele avatud.

Mida tähendab Soome otsus NATOga liituda meie piirkonnale?

Iltalehti kirjutab, et edaspidi on Soome Hornetid ja hangitavad moodsad hävitajad F-35 tegevad ka Eesti, Läti ja Leedu ning Gotlandi ja Põhja-Norra kaitsel. Kolmel põhjamaal on sündimas rohkem kui 200 tänapäevase hävitajaga õhujõud.

Pühapäeva hommikul otsustas president Sauli Niinistö koos riiginõukogu välis- ja julgeolekutoimkonnaga, et Soome esitab avalduse NATOsse astumiseks. Parlament otsustab selle üle esmaspäeval ja eeldatavalt toetab seda otsust üksmeelselt.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov kurtis kõnes välis- ja kaitsepoliitikanõukogus, et Lääs on kuulutanud Kremli võimudele välja totaalse hübriidsõja, mille tagajärgedest kannatavad kõik ilma eranditeta. Lavrov rõhutas, et praegu määratakse Venemaa koht tulevases maailmakorras. Ukrainast ei rääkinud Lavrov sõnagi.

Millega pommitasid venelased täna Azovstali?

Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjuštšenko sõnul kinnitasid venelased ise, et tulistasid termiitkihiga kaetud süütelaengutega 9M22C. „Põrgu tuli maa peale. Kuidas küll meie kaitsjad seal vastu peavad,“ kirjutas Andrjuštšenko.

11. mail teatas Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk, et Azovstali katakombides on veel tuhatkond võitlejat, pooled neist raskelt haavatud. Soome vahendusel loodetakse jõuda kokkuleppeni 38 kõige raskemini vigastatud sõduri evakueerimiseks, kirjutab Ukraina uudisteagentuur Unian.

Liimets NATO välisministrite kohtumisel: Eesti ootab Madridi tippkohtumiselt selget plaani muutunud julgeolekuolukorrale

Välisminister Eva-Maria Liimets osales sel nädalavahetusel Berliinis NATO välisministrite kohtumisel, edastas välisministeerium. Arutluse all oli praegune julgeolekuolukord, sealhulgas Venemaa sõda ja Ukraina toetamine, aga ka NATO uus strateegiline kontseptsioon ning NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine.

„Mul oli väga hea meel tervitada NATO kohtumisel Soome ja Rootsi välisministreid, kes andsid alliansi kolleegidele ülevaate oma riikide julgeolekuaruteludest ja plaanidest lähiajal NATOga liitumisel,“ ütles Liimets. „Väljendasin Eesti kindlat toetust Soome ja Rootsi kiirele ning sujuvale liitumisele NATOga, kui riigid selleks ametliku otsuse teevad. Soome ja Rootsi on aastaid olnud alliansile ühed lähedasemad partnerid. Jagame samu väärtusi ja seisame silmitsi samade väljakutsetega,“ selgitas välisminister.

Kohtumisel arutati Vene sõda Ukraina vastu ja selle mõju alliansile.

„Venemaa jääb oma agressiivse tegevusega pikaks ajaks NATOle ohuks. Seepärast on oluline, et me sellega kohanduks ning tugevdaks organisatsiooni idatiiva kaitset ja heidutust. Ootame peatselt toimuvalt Madridi tippkohtumiselt selle kohta otsuseid,“ toonitas välisminister Liimets.

Üks keskne teema aruteludes on Ukraina abistamine.

„Liitlased toetavad Ukrainat väga palju, kuid peame tegema veelgi enam, et aidata neil sõda võita ja oma territoriaalne terviklikkus taastada. Jätkame Ukrainale kaitsealase, majandusliku, poliitilise ja humanitaarabi andmist. See tähendab, et toetame ka Ukraina euroatlantilise lõimumise püüdlusi,“ sõnas Liimets.

Madridi tippkohtumiseks ettevalmistusi tehes räägiti ka NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist.

„NATO uus strateegiline kontseptsioon saab olema üks Madridi keskseist dokumentidest. See peaks andma kõikehõlmava vastuse sellele, kuidas NATO muutunud julgeolekuolukorra ja uute väljakutsetega tegeleb,“ ütles Liimets.

Välisminister Liimets kohtus eraldi ka Norra välisministri Anniken Huitfeldti ja Island välisministri Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttiriga.

Niinistö: Putin suhtus uudisesse rahulikult

Venemaa otsus Ukrainasse tungida näitas, et nad on valmis ründama iseseisvat naaberriiki, ütles Soome president Sauli Niinistö CNNile antud intervjuus, miks Soome otsustas taotleda NATO liikmeks saamist. Kuigi Niinistö ei usu, et Venemaa võiks praegu või tulevikus Soomet rünnata, ei jäta Euroopa ja maailma lõhestunud poliitiline maastik tema sõnul muud võimalust.

Niinistö, kes rääkis Vladimir Putiniga NATOga liitumise otsusest telefonitsi, üllatus viimase emotsioonitust reaktsioonist.

„Tegelikult oli üllatav, et ta võttis asja nii rahulikult,“ rääkis Niinistö CNNile. „Kuid julgeolekupoliitikas, eriti Venemaaga suheldes, tuleb meeles pidada, et hoolimata öeldust ei tohi valvsust kaotada. Aga seni tundub, et koheseid probleeme tulemas pole.“

Niinistö rääkis ka, et kuigi ta oli Türgi president Recep Tayyip Erdoğani kommentaaridest üllatunud, ei muretse ta selle pärast, et Türgi võiks blokeerida Soome NATOsse pääsemise.

Video otse kaevikust annab aimu, millega vaprad Ukraina sõdurid silmitsi seisavad.

Stoltenberg: Türgi ei kavatse Rootsi ja Soome NATOsse astumist takistada

NATO peasekretär Jens Stoltenberg rääkis pühapäeval, et Türgi on selgelt öelnud, et nende kavatsus ei ole Soome ja Rootsi NATO liikmelisust blokeerida, vahendas CNN.

Stoltenberg väljendas videopressikonverentsil veendumust, et NATO suudab Türgi mureküsimustele vastata ning Rootsi ja Soome NATOsse astumise protsess saab olema kiirem, kui oleme varem näinud.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles reedel, et ei suhtu Soome ja Rootsi liitumisse NATOga positiivselt, süüdistades mõlemat riiki kurdi „terroristlike organisatsioonide“ toetamises.

Video kujutab väidetavalt tänast Azovstali terasetehase pommitamist süütepommidega Vene relvajõudude poolt.

Pealtkuulatud telefonikõnes kinnitas Vene sõdur keelatud relvade kasutamist, vahendab the Kyiv Independent.

„Fosforipommid, kassettlahingumoon – meil on lubatud kasutada kõiki keelatud relvi,“ ütleb Vene sõjaväelane sõbrale. Salvestise avaldas Ukraina julgeolekuteenistus.

Venemaa pealetung Ukrainas ebaõnnestub ja vägede operatsioon Donbassi piirkonnas on seiskunud, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Jens Stoltenberg ütles ajakirjanikele videosilla vahendusel: „Venemaa sõda Ukrainas ei kulge nii, nagu Moskva plaanis. Neil ei õnnestunud Kiievit vallutada. Nad tõmbuvad Harkivist tagasi ja nende suurpealetung Donbassis on takerdunud.“

Soome president Sauli Niinistö ütles, et on valmis kohtuma Türgi presidendi Erdoğaniga, kes muretseb Soome ja Rootsi NATOga liitumise pärast ja on esitanud oma vastuväited. Kuna Türgi on NATO liige, võib ta taotlustele veto panna.

Niinistö ütles, et on veidi segaduses Türgi seisukoha muutumise pärast, vahendab Reuters. „Nüüd vajame väga selget vastust, ma olen valmis president Erdoğaniga uueks aruteluks tema tõstatatud probleemide üle.“