Toomas Lunge: „Minu alkoholilembus sai alguse aktiivsus- ja tähelepanuhäirest.“ (8)

Kui sai alkosõltuvusest võitu tänu diagnoosile, miks mitte. Tõeline võit olnuks nn parajaslus. Aga kui seda taset ei valda, siis absoluutne ei on vältimatu. Mulle küll külm õlu meeldib ja viskigi. Tõsi, ära kukkumisi jätkub, kuid vabadus otsast alata maksab ka midagi. Kuniks elu.

Et siis põhjalik keskendumine on ATH? Kas seda ütles talle see lõbus psühhiaater? Nojah, ühesõnaga, kui te ei taha diagnoosi saada, keskenduge natuke, nii muuseas. Kahju, et kõik teadlased, kunstnikud, kirjanikud, lendurid jne põevad ATH- d, sest nemad ju keskenduvad kogu hingest. No nii pop on olla, kui sa oled kas koolikiusatu, koroonat põdenu, ATH omaja, psühholoogiliselt õnnetu, siis saab olla seltskonnatäht!

"Võin vabalt käia seltskonnas, aga naps ei paelu enam. See on läbitud etapp ja see mind enam ei koti." - Mõistlik olnuks toda 'läbitud etappi' mitte alustadagi. Kahjuks kuulusid alkohol ja nikotiin 1970-tel kohustuslikult 'mehistumise' juurde. Kõrvalt vaadates mõjus see masendavalt, sest mehistujate iseloom jäi ju tegelikult samaks, vaid üks kulukas, aega ja tervist rikkuv sõltuvus saadi juurde. PS. Nali ja sõbralik meel on õnneks tasuta. Neist võiks piisata.

"Nüüd, kus Toomasel diagnoos teada, on ta sõnul sellega ka kergem elada." Vau, lase aga endale diagnoos panna ja elu nagu lill. Peaks endale PLS(polkovniku lese sündroom) panema ja elu läheb veel kergemaks kui Toomasel. PLS-ga diagnoosidest endale juba puudust ei tohiks tulla. Muidu kurat mõtle ja mõtle, et mis mul on viga . PLS diagnoosiga on hea asi veel see, et arstide peale ei ole vaja raha raisata, saan ennast ise diagnoositud.