TAHAB PALJU KOGEDA: „Mulle on ka oluline loomuliku elu tunnetamine ja tajumine, võimalikult paljude asjade kogemine. Tegelaskujud võid sa ju välja mõelda, aga nende häält, kõnnakut ja kõike muud pead sa ikkagi vaimusilmas ette kujutama, kui lugu kirja paned,“ räägib kirjanik Jaanus Vaiksoo.

Foto: Martin Ahven
Raamat
13. mai 2022, 22:30

Jaanus Vaiksoo: „Panin küüditamise loo raamatusse, et siis saavad lapsed ka aimu, kuidas see asi oli. Ei osanud kartagi, et see nüüd veel Ukrainas reaalsuseks saab.“

„Mu isa oli kolmest vennast kõige vanem, sai Siberis täiskasvanuks ja teda koos emaga kohe ära ei lastud, aga nooremad lapsed said amnestiat. Kuuene poistekamp hakkas siis Eestisse tulema ning onul lagunesid juba Novosibirskisse jõudes jalanõud niimoodi ära, et koju sõitis paljajalu,“ räägib kirjanik Jaanus Vaiksoo, kuidas teismeeas poisid omapäi Siberist läbi terve Venemaa koju Eestisse sõitsid. Perekonnalugu utsitas teda kirjutama lasteraamatus küüditamisest. Ajaloo groteskina langes selle ilmumine aega, mil küüditamine on jälle päevakorras.

Mitu neppi te olete tänavu lasknud?

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99