Vladimir Putin oskas juba noorena hästi saksa keelt, mistõttu saatis KGB ta 1985. aastal Ida-Saksamaale.

Foto: Kollaaž (Wikimedia Commons, Vida Press, Twitter.com/madameshawshank)
Maailm
25. juuni 2022, 16:14

Artikkel ilmus algselt 3. mail

KARJÄÄR KGB RIDADES: Vladimir Putin tegutses külma sõja lõpus luureametnikuna Ida-Saksamaal (2)

„Pole olemas sellist asja nagu endine luureagent.“ See ütlus iseloomustab ilmselt ka Venemaa riigipead Vladimir Putinit, kes tegutses aastatel 1975–1991 Nõukogude Liidu toonase luureteenistuse KGB heaks. Tema „spioonikarjääri“ olulisim periood leidis aset Ida-Saksamaal Dresdenis. Mõnede allikate väitel tegi ta seal üsna tühist tööd ja nautis liigselt kohalikku kesvamärjukest. Teised aga väidavad, et tema roll Ida-Saksamaal oli Nõukogude salaluurele arvatust tähtsam.

Juba noorena lummasid Vladimir Putinit lood salateenistuse võidukäikudest. Väidetavalt oli ta eriti kiindunud nõukogude kirjaniku Vadim Koževnikovi spiooniromaani „Kilp ja mõõk“, mille tegevus toimus II maailmasõja ajal. Loo peategelaseks oli NSV Liidu toonase julgeoleku- ja luureteenistuse NKVD agent Aleksandr Belov, kes infiltreerus varjunime Johan Weiss all natside sekka ja korraldas seal kodumaa hüvanguks kangelastegusid. Seega ei maksa imestada, et ka Putinil tekkis kindel soov saada ka ise salaagendiks ja tegutseda vaenlase tagalas.

Kui Vladimir Putini ülemused 1985. aastal nooreohtu agendi „tõlgina“ Ida-Saksamaa salapolitsei Stasi juurde saatsid, oli too 33aastane. Tegemist oli tema kui KGB agendi esimese välislähetusega.

Tema tegevuse kohta Ida-Saksamaal on levinud erinevaid lugusid ja teooriaid.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99