Foto: Arno Saar
Toimetas Elis Kusma 1. mai 2022 19:53

Pühapäeva hommikul lahkus peale rasket haigust 74aastane Benno Beltšikov, teatas mehe abikaasa Anne Veski sotsiaalmeedias.

„Juunis oleks Benno saanud 75aastaseks. Jagasime ühist eluteed kokku üle 40 aasta kestnud armastava abielu vältel. Ilma temata ei oleks mind. Jään Bennole igavesti tänulikuks kõige eest, mis meie elus oli. Me olime õnnelikud inimesed ja elasime ilusat elu,“ kirjutas Anne Veski.

Veski tänas arste ja meditsiinipersonali, kes andsid oma parima.

Ärasaatmisest kuulevad sõbrad selleks sobilikul ajal ja vormis, lisas naine.

Benno Beltšikov tegutses muusikamänedžerina.

Anne ja Benno armastuse lugu sai alguse tööpostil, kui Anne laulis Olümpia varietees ja Benno seal töötas. „Mäletan, et meie töötajate sööklasse tuli järsku üks kena mees nahkmantli lehvides sisse. Pikk, sirge ja ilus mees. Siis veel midagi ei juhtunud. Järgmine kord oli mul esinemine meie hotelli töötajate peol, kui järsku nägin, et ülemiselt rõdult vaatab seesama kena mees mind. Liiga julgelt isegi vaatas. Aga mina hakkasin ka siis vastu kekutama, et mina olen ju siin ikkagi staar. Et mis sa sealt ülevalt minu peale niiviisi vaatad? Pärast esinemist pakkus Benno, et me võiks edasi minna Tallinna varieteesse. Mina vastu: „Ei, mina pean sõitma peale esinemist Rapla rongiga kohe koju. Ei ole siin mingit õhtul välja minemist!“ Mul oli nimelt tütar Raplas ema juures, kui ma ise tööl olin. Aga lõpuks jõudsime ikkagi kokkusaamise osas kokkuleppele ja läksime koos välja. Ja kahe kuu pärast olime juba abielus,“ meenutas Anne 2018. aastal Õhtulehele antud intervjuus.

2021. aastal möödus 40 aastat nende pulmapäevast, mida Anne mäletab väga hästi, lausa detailselt. Võib-olla seetõttu, et pulmapäev meenutab justkui mõnda tragikomöödiat. „Kuna oleme mõlemad teist kord abielus, mõtlesime, et suurt pulma kindlasti tegema ei hakka ja otsustasime Pärnus vaikselt abielu registreerida,“ meenutas Anne Õhtulehele. „Me ei tahtnud tekitada suurt kära ja mõtlesime, et mine hullu tea, äkki tulevad veel mingid paparatsod. Nii leppiski Benno büroo juhatajaga kokku, et sellest kellelegi ei räägita.“

Anne jutustas muiates, kuidas nad punase Žiguliga Tallinnast Pärnu poole kimasid. Kuigi tema ise autoga ülemäära palju ei sõida, istus ka tema tähtsal päeval pool teed roolis. 

Benno on ühtlasi olnud ka Anne mänedžer. „Ühel hetkel, kui minu tähelend hakkas pisut rohkem hoogu võtma, siis tuli Benno tõesti Olümpiast ära ja hakkas minu bändi Nemo direktoriks. Ta oli ühtlasi ka administraator ja kõike muudki, kes meie jooksvaid asju korraldas ja elu lihtsamaks tegi. Ja nii sõitsime kümme aastat hommikust õhtuni mööda suurt ja laia Nõukogude Liitu ringi. Ma ei kujuta ette, et ma üksiku naise ja artistina oleksin jõudnud nii kaugele, kui ma täna olen, ilma toetava kaasata. See on ikka väga raske. Paremini toimivadki need tandemid, kus on muusikud omavahel koos või koos on inimesed, kes on väljas ühise asja eest,“ on Anne rääkinud.