HÜVA NÕU | Ideaalne investeerimisportfell – on sellist üldse olemas?

Kuus varaklassi

Esmalt on oluline end kurssi viia, millised varaklassid on olemas ning selle põhjalt tekib juba arusaam, mis enim huvi pakub, et hakata investeerimisportfelli koostama.

Äri või ettevõtlus. See nõuab ärisüsteemi loomist ning ehk ka kõrgemat finantsilist intelligentsust, ettevõtlikkust ja julgust proovida. See ei pruugi olla kõigi jaoks sobiv, aga õnnestunud äri puhul on võimalused väärtuse kasvatamise osas ilmselt kõige suuremad.

Kinnisvara puhul on võimalik investeerida reaalsesse käegakatsutavasse varasse. Ajalugu on näidanud, et selle väärtus pikas perspektiivis pidevalt kasvab, investeerimisel on võimalik saada pangalt laenu näol võimendus ja teenida stabiilset igakuist üüritulu. Loomulikult peavad numbrid tehingu kokku panemisel töötama.

Pabervarad ehk erinevad aktsiad, fondid ja võlakirjad nõuavad üldjuhul piisavalt tehnilisi teadmisi ja arusaamist turutrendidest. Näiteks kasvuaktsiate valimine, et pikaajaliselt turgu lüüa, on enamasti mäng kaotusele. Probleem on selles, et me ei saa kuidagi ette teada, millised aktsiad lõpuks turgu löövad. Samas väärtusaktsiad, mis maksavad igal aastal dividende, on stabiilne võimalus teenida pikaajaliselt kindlat tootlust väiksema riskiga.

Krüptovarad, mis on viimastel aastatel kogunud populaarsust on näidanud suuri kasvunumbreid koos suure hindade kõikumisega. Küll aga on need siiani paljuski reguleerimata ning keskpangad ja valitsused ei ole veel väga selgelt oma seisukohta kujundanud, kuivõrd nähakse seal teatud ohtu ka praegusele võimalikule tsentraalsele finantssüsteemile. Riskid ja autasud on seega kõrged.

Toorained. Kõige tuntumad on väärismetallid nagu kuld ja hõbe, mis sobivad hästi ka alustavale investorile. Kuld ja hõbe on ajalooliselt oma väärtust hoidnud ning neid peetakse heaks kaitseks inflatsiooni vastu. Väärismetallidesse investeerimine nõuab kõige vähem finantsalaseid teadmisi ja sellega on lihtne alustada.

Intellektuaalne omand, mis eeldab teatud oskusi ja andeid midagi välja mõelda, leiutada – intellektuaalne omand võib olla näiteks kaubamärk, patent, looming, heliteos.

Ideaalse portfelli kokkupanemisest

Aja muutustele kõige vastupidavam investeerimisportfell võiks Arumäe sõnul koosneda kinnisvarast, dividendiaktsiatest ja väärismetallidest.

Targa ja jätkusuutliku investori portfellis võiks olla protsentuaalselt nii palju kinnisvara kui on tema vanus, väärismetalle kuni 5% ning ülejäänud osa investeeringutest võiks olla kindlamates ja stabiilsemates dividendiaktsiates.

Siinjuures tasub vaadata tähelepanelikult pigem Aasia, mitte Euroopa ja USA suunas. “Näiteks kui oled 40-aastane, oleks 40% investeeringutest kinnisvaras, 5% väärismetallides ja 55% dividendiaktsiates.

Samas ei tee ta saladust, et riskialtimatel investoritel võib väike osa alati jääda ka lõbu jaoks ning 10% soovi korral olla kapitalikasvu tehingutes - seda juhul, kui rahavoog investeeringutest on piisav, et riskantsemad tehingud elustiili ei ohusta.

„Portfelli kokkupanemine oleneb sellest, kus maal keegi oma teekonnal on, aga kui eesmärk on oma varasid säilitada ja saada pikajaliselt kindlat tootlust madalama riskiga, siis peaks portfellis olema vähemalt kinnisvara, dividendiaktsiad ja kuld. Ideaalne on kui selle kõrval on ka äri, mis toodab pidevalt kapitali, mida edasi investeerida,“ räägib ta.