Rain Tolk meenutab Kaarel Valterit: ta oli viimase 12 aasta jooksul üks mu kõige olulisemaid sõpru

Mul ei olnud Karlaga just palju ühiseid huvisid, mis liitsid teda teiste lähedaste sõpradega; olen väga spordikauge inimene, aga ei olnud midagi mida ta vormelist, jalgpallist vôi tour d’france’ist ei oleks teadnud; mu mälu on täielik sült – alzheimer juba ilmselt koolipõlvest saati hingab kuklasse, aga kus vähegi mälumängus osaleda sai, oli Karla kohal; mul on päris närb hasart – kaotan kiiresti huvi erinevate mängude vastu, aga tema oli mees, kelle silmad läksid just siis eriti teravalt särama kui võistelda sai.