Inimesed

Eskimo-taat Evald Rooma avas jäätisemuuseumi 

Greta Kaupmees , 24. aprill 2001, 23:00
AUS KÄSITÖÖ: Eskimo jäätise isa Evald Rooma tõmbab oma abikaasa õmmeldud töökitli selga ja kiidab, et olgu need tööstused kui suured tahes, käsitöö jääb ikka au sisse. Eesti moodsaim jäätisetehas Balbiino eksponeerib vastavatud jäätisemuuseumis kõrvuti vanade jäätisemasinatega ka vanu töörõivaid, jäätisenõusid ja kulpe ning palju muud, mis jäätisetegemise juurde läbi aegade käinud.Foto: Teet Malsroos
“Mul armuke ootab, ega ma või siin palju napsi võtta,” viskab Eskimo jäätise isa, 89aastane Evald Rooma nalja ja ütleb, et ta kutsub kõiki oma masinaid armukesteks.

Eskimo-taat tõstab klaasi jäätisetööstuse terviseks ning lõikab läbi lindi, mis eraldab teda Balbiino jäätisetehase ajalootoast. Üks suur ja vana jäätisemasin, mis on töös, ootab Evaldit Elvas, teine muuseumieksponaat ootab aga Balbiino jäätisetehase ajalootoas.

Esimene Lõuna-Eesti jäätisetööstus sai alguse 1934. aastal, kui Evald Rooma Tartus Lao tänavale Eskimo jäätisetehase asutas. Samal aastal toodeti seal juba pakitud jäätist.

Evald Rooma teeb eraettevõtjana samas Lao tänava hoones Eskimo jäätist tänaseni. Jäätisemassi ostab Balbiinost ja segab siis oma maitseained sisse. Edasi läheb jäätis juba Tartusse Eskimo müügipunktidesse.

Härra Rooma, kuidas sündis teie jäätisetehas?

“Lapsepõlves nägin, kuidas tatarlased müüsid jäätist. Nõu sees oli külmutatud kristalljäätis. Isa andis mulle siis nii mitu kopikut, et ma saaks seda maitsta. Sealt magusaarmastus mulle ilmselt külge jäi.

Olen alati magusat armastanud ja magusat elu. See oli mu lapsepõlveunistus. Kui olin juba täismees, siis võtsin nõuks hakata ise seda fantastilist magusat tootma.

Abikaasa oli ka mul toiduainetööstuse alal kõrghariduse saanud ja tootmises oli mul tutvusi teisigi. Tuligi kuidagi võimalus ja mõte, et ma hakkan ka jäätist tootma. Seadmed olid enamikus oma kombineeritud, alles hiljem sai välismaalt ostetud. Jäätisetegemine sündis 10liitrisest pajast pääle ja muudkui kasvas. Alguses tegime kümne liitri kaupa mitut erinevat jäätist, munajäätist ja šokolaadijäätist. Pärast sai juba 100 liitrit tehtud. See oli suur kogus, mida realiseeriti putkades üle kogu Lõuna-Eestis.”

Kuidas te jäätist valmistasite?

“Agregaati pandi sisse jäätisemass, selle ümber jää ja sool. Jää sulamisel tekkis soola mõjul 25 kraadi külma ning jäätis valmis ilusaks sitkeks. Siis võeti kulbiga masinast külm maius välja ja pandi nõusse, mis mahtus kandekasti. See jäätis säilis kuni 24 tundi. Kui mõne aasta pärast tööstuse arenedes Ameerikast külmutusseadme ostsime, siis see kergendas oluliselt jäätisetootmist. Enam polnud vaja jää ja soola segu. 1939. aastal tellisin selle masina Soomest. Seade maksis siis pool auto hinda. Aga see masin töötab käesoleva ajani Elvas. Hiljuti käisin Ameerikas ja uurisin, kuidas saada selle masina tootjafirmaga kontakti. Öeldi, et seda firmat pole ammu enam.

Sanitaarnõuded olid ka tol ajal võrdlemisi ranged, muidugi vähe kergemad ikka kui nüüd, aga aeg on edasi arenenud. Müük läks meil väga lahedalt. Muidugi rahvas ei olnud veel harjunud jäätist väga palju sööma. Aga siiski. Meie äri kakssada kilo pole nüüd nimetamist väärt nende tonnidega võrreldes, mida praegu tehastes toodetakse.”

Kui suur magusasõber te olete?

“Ma pole napsu- ega suitsumees, aga maias olen ikka küll.”

Milline jäätis teile endale kõige enam maitseb?

“Eks ikka nagu enamikule, šokolaadijäätis ja šokolaaditükkidega jäätis. Ka maasikajäätis on hea. Teisi sorte söön harva. “

Kas praegu on jäätisel sama maitse mis Eesti ajal tehtud maiusel?

“Ma pean ütlema, et eks ta ikka on sama küll. Meil oli üks tore juhus. Tegime Balbiino firmaga degusteerimise. Mina ei teadnud nende retsepti ja nemad ei teadnud minu jäätise retsepti. Tuli välja, et meie jäätiste maitsed olid enam-vähem sarnased.

Maitse üle ei vaielda. Mina ei tea öelda, kas omaaegsed jäätised olid paremad kui praegused. Kuid kindel on see, et Eesti jäätis on üle kõige ja ta jääb veel kauaks esiplaanile. Olen käinud mujal maailmas, kõik on head, aga Eesti kaup on ikka Eesti kaup.”

Kas Eesti ajal olid maiused ka tervislikumad?

“No ega säilitusaineid sisse küll pandud. Mis puutub toitainete väärtusesse, siis need olid ikka hulka rammusamad. Kalorite hulk oli küllalt tugev ja tooraineks tarvitati naturaalseid asju, maasikaid, õunu ja banaane.”

Mitut sorti jäätist te tootsite?

“Kreembrülee-, koore-, rosina-, õuna-, šokolaadi- ja munajäätist. Kas te teate ka, kui hea oli munajäätis? Võrratu! Enam pole üldse see, nüüd tehakse munapulbrist.”

Ja palju nüüd?

“Praegune sortiment on ikka märksa suurem. Praegu võtan ma Balbiinost jäätisemassi ja segan oma maitseained sinna hulka. Muide, banaanijäätis on meil väga populaarne, siin peaksite seda ka tootma hakkama (annab Balbiino juhatusele nõu).”

Mitu inimest teie tehases töötas?

“Umbes 5-6 inimest töötab praegu. Eesti ajal oli ikka rohkem, 8-10 inimest ja müüjatepere juurde arvata. Tootmine toimub Elvas, sealsamas, kus omal ajalgi jäätist tootsime. Loomulikult on ruumid oma aja ära elanud, nagu see papigi siin teie ees. See tehas kuulub likvideerimisele.”

Olete mõnda muud ametit ka pidanud peale jäätisetootmise?

“Oi, ma ei taha teie aega siin raisata - ma olen palju ameteid pidanud. Terve elu olen tegelenud ainult tootmise ja tehnikaga, küll Venemaal ja Ameerikas ja Tšehhis.”

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee