INSENER JA UNISTAJA: 20 aastat tagasi surnud leiutaja ja kirjanik Boris Kabur jõudis suure osa tehnoloogiaimedest, millest ta 1960ndatel kirjutas, päriseluski ära oodata
Mäletan lapsepõlvest et saagi nimetati rahvakeeles ikka ,,trusba''-ks. Eesti mees tegi siberi vangilaagris valmis sae mida terve nõukogude riik ei olnud mitmekümne aasta jooksul võimeline tegema. Kabur pälviks posthuumselt tõsisemat tunnustust. Skulptuuri mõnes siberi miljonilinnas.
``Kabur`` oli ema esimese mehe nimi ja tal oli vend ning poolvend ja poolõde,samuti poeg MATI!(ajakirjanikul teha oma kodutöö)Boriss Kabur oli minu poolonu!
1935. aastal võttis ta eesnimeks Peeter ja perenimeks Kabur. Miks just selline nimi, see on jäänud ajaloo varju.
Kui artikli autor ei leidnud sellekohast märget arhiivist ja Elva ajaloouurija ei Kalju Hook ei osanud sellele küsimusele vastata, siis mis kodutööd te veel nõuate? Teie teate selle tõttu, et olete sugulane, siis nii öelgegi, aga ärge kritiseerige loo autorit.
Lapsajakirjanik võiks rohkem kodutööd teha ja Salme Reegi kuuekümnendate teatrirolle uurida,see,et ta sellel ajal veel sündinud polnud,ei ole õogustus prohvesionaalsele küündimatusele!
olen tähele pannud tuttavate juures ,et suure vanusevahega elukaaslased muutuvadki aja jooksul üheealisteks .Eriti kui noorem naisterahvas elab vana meesterahvaga
oma kogemusest rääkida, kuidas ka poole vähema vanusevahega võib mehe
kõrval kiiresti vananeda. Numbriline vahe ei ole määrav, vaid iseloomude
kokkusobivus/ sobimatus.
lõpus ongi kirjas, et esietendus oli Eesti Draamateatris 1964 aastal, Ropsi osa mängis Salme Reek. Olgem tolerantsemad!! Apse tuleb kõigil ette, ja palju kõrgemal tasandil.
KOMMENTAARID (13)