Pikk ootust ei ole siiski kustutanud emasüdames lootust: "14 aastat on möödas, niipalju küsimusi ja mitte ühtegi vastust. Vahel on tunne, et jõud saab lihtsalt otsa…“
Needki kaks naist, kes meil ennast võimsateks selgeltnägijateks, esinõidadeks ja kaardimoorideks nimetavad, kasutavad meeleheitlel inimeste olukorda ära, nii nagu teisedki nendesugused. Markuse puhul palus pere ühelt neist abi, pakkudes suurt summat, ilmselgelt ei saadud midagi, väidetavalt polnud aega tegeleda. Tühja kah mingi kadunud laps onju. Aga teleekraanil ennast kiita ja lollidele väärtusetut träni ulmehindadega pähe määrimast ei kõhkle kumbki. Tegelikult on see kurb. Lapse kadumine, olgu ta 2 või 20, on vanematele maailma lõpp, elu lõpp, õudusunenäo algus. Selle pealt teenida...
KOMMENTAARID (7)