Jäljetult kadunud poja ema pihtimus: „Kallis laps, kuhu sa siis läksid?“

KUS SA OMETI OLED? Anne on oodanud oma poega koju neliteist aastat. Ta ei tea, kas kunagi selgub, mis Mairoga juhtus? Kuniks aga ühtki edasiviivat infokildu leitud ei ole, püsib lootus, et Mairo leiab veel koju tagasitee.Foto: Robin Roots

Inimesed

21. jaanuar 2022, 22:30

Pikk ootust ei ole siiski kustutanud emasüdames lootust: "14 aastat on möödas, niipalju küsimusi ja mitte ühtegi vastust. Vahel on tunne, et jõud saab lihtsalt otsa…“

Jäljetult kadunud poja ema pihtimus: „Kallis laps, kuhu sa siis läksid?“ (7)

Kristiina Tilk

„Jah, ma lähen!“ ‒ need on viimased sõnad, mis 2007. aastal teadmata kadunuks jäänud noormees oma emale lausus. Aastaid hiljem neile sõnadele tagasi mõeldes tahaks ema küsida: „Kallis laps, kuhu sa siis läksid?“ Sest rohkem ei ole ta oma poega näinud. „Niipalju aastaid on möödas, niipalju küsimusi ja mitte ühtegi vastust. Vahel on tunne, et jõud saab lihtsalt otsa…“ ohkab ta. Neliteist aastat ootust ei ole siiski kustutanud emasüdames lootust näha kordki veel oma kadunuks jäänud poega.

Need sõnad olid toona 22aastase Mairo kinnitus, et ta läheb järgmisel hommikul Lootuse külla kanepisõltuvuse võõrutusravile. „Ta oli väga lootust täis ja ma veel julgustasin, et ärgu kartku, kõik saab korda!“ meenutab ema Anne. See oli viimane kord, kui ta oma poega nägi. Fakt on, et Lootuse külla Mairo jõudis ning oli seal mõned nädalad ka ravil. Kuid kuhu ta sealt kadus, on selgusetu siiani.