ERINEVAD EMOTSIOONID: „Amanda on sportlasena selline, et hakkaks nutma, kui tulemus on halb. Robertiga on teistmoodi. Tema on ka pisara pannud, kui võistlus metsa läks. Samas, kui võitnud oleme, oleme meie Robertiga need kaks meest, kel on pisarad silmis, aga Amanda vaatab lihtsalt „ahaha, normaalne!“,“ räägib Eesti tantsuspordi ühenduse aastakarikate galal äsja parimaks treeneriks tunnistatud Martin Parmas (vasakul).
Foto: Tiina KõrtsiniNoorte võistlustantsupaar on end treener Martin Parmase käe all tantsinud maailma tippude liigasse
Amanda Rebeca Padar ja Robert Veide: võib tunduda, et tants ei olegi sport, tegelikult on see aga üks raskemaid alasid üldse! (1)
„Inimestele, kes ei ole võistlustantsuga varasemalt lähedalt kokku puutunud, võib tunduda, et see ei olegi sport, tegelikult on see aga üks raskemaid spordialasid üldse,“ muigab Robert Veide (18), kes koos Amanda Rebeca Padariga (17) pälvis noorte Ladina-Ameerika tantsude maailmameistrivõistlustel uhke kolmanda koha. „See vajab nii palju erinevaid oskusi võrreldes teiste spordialadega, kus on üsnagi monotoonne tegevus – teed üht asja ja väga hästi. Tantsus on mitusada asja ja pead neid kõiki väga hästi tegema.“
Vägeva tulemuse hinnaks on sama vägev hulk tööd. Amandal, Robertil ja nende treeneril Martin Parmasel (37), kes Eesti tantsuspordi ühenduse aastakarikate galal äsja parimaks treeneriks tunnistati. Nii parketil, jooksurajal kui ka jõusaalis. Kui võistlustantsijad parketile astuvad, näib kõik nii elegantse ja kaunina. Vaevalt et kellelgi peale treenerite ja kohtunike turgataks pähe mõte neist higiliitritest, mis treeningute aegu valatud. Ei näe publik ju sedagi, kui tühjaks tantsinuna nood tippsportlased end pärast sooritust tunnevad. „Meil on võistlustega igasuguseid kogemusi olnud,“ ütleb Robert. „Maailmameistrivõistlustel läksid mul soorituse ajal jalad krampi. Pärast sooritust on aga nii, et tahaks lihtsalt istuda maha või pikali visata, sa hingeldad ja püüad taastuda – kerge see kindlasti ei ole.“
Kommentaarid