Juhtkiri
20. detsember 2021, 18:35

Juhtkiri | Energiahinna hüvitamine paneb bürokraatia vohama (33)

Energiahind ründab üha uusi rekordeid juba mitmendat kuud, kuid valitsusel pole endiselt selget plaani, kuidas järsku hinnatõusu rahva jaoks pehmendada. Otsustati küll elektri võrgutasu ajutine vähendamine poole võrra ja gaasi võrgutasu täielikult, kuid üksiku tarbija elu ei pruugi jagatavad eurod leevendada kuigivõrd.

Alla suhtelise vaesuse leibkondade energiahinna tõusu kompenseerimiseks ette nähtud miljonid aitavad küll nimetatud elanikkonnagruppi, kuid kõrged elektri- ja küttearved võivad hakata üle jõu käima märksa suuremale hulgale peredest. Kui aluseks võetakse 1125 euro mediaanpalk, siis tähendab see, et hüvitist hakkab saama rohkem pool Eesti elanikkonnast – sadu tuhandeid peresid.

Eriliselt huvitav on aga, kuidas hakkab e-riik välja sortima neid, kellel on vajadus ja õigus kompensatsiooni saada. Seda juhul, kui lahkarvamusel olev võimuliit suudab otsustada, kuidas hüvitamine elektrihindade osas toimuma saab. Keskerakonna pakutav käibemaksu alandamine oleks administreerimise seisukohalt kõige lihtsam ja ökonoomsem lahendus, kuid see ei lahenda toasooja hüvitamist.

Tänase Õhtulehe ülevaatest selgub, et Eesti 79 omavalitsuse seas on vaid 26, kus on olemas iseteenindus. Neis vaid kaheksas on võimalus täita toimetulekutoetus e-keskkonnas. Kutsuda koroona-ajastul pool rahvast omavalitsustesse toetuspabereid vormistama tähendab selget nakkusriski. Kuid omavalitsuste jaoks tähendab see mitte ainult olemasolevate ametnike lisatööd, vaid ka lisatööjõu palkamise vajadust. Kui 57 tuhande elanikuga Narva linnas kvalifitseerub madala palga tõttu energiahindade hüvitist saama kogu linna elanikkond ja paberimajandusega toimetulekuks palkab linn 20 töötajat, siis tekib loomulikult küsimus, kui kalliks selline bürokraatlik jagamissüsteem riigile ja omavalitsustele lõppkokkuvõttes läheb?

Kui Narvas vajab abi kogu elanikkond, siis oleks linnal lihtsam 20 ametniku palkamise asemel maksta soojatootjale kinni energiahindade vahe. Või mugandatud Norra variant, võttes hüvitise aluseks Eesti perede keskmise tarbimise – nii peaksid rohkem elektrit kulutavad pered rohkem maksma kui tavatarbijad. Hädas inimeste massilisele solgutamisele tuleb igal juhul otsida alternatiive.