SUUNAMUDIJA SOOMES | Tagasi klienditeenindusse? Ei iialgi, enne istun kodus ja naudin töötu abiraha! (2)

Eelnevates „Suunamudija Soomes“ lühiblogi osades andsin mina, Sten Talivee, ülevaate sellest, milline on elu meie naabrite juures Helsingis. Jätkan sama hooga. Olin minagi sel aastal ühe raske valiku ees – tuleb minna uuesti tööle. Kõlab ehk veidralt, ent kui oled elanud poolteist aastat tehes erinevaid tööotsi ja peamiselt kodus olnud, siis võib olla raske uuesti ree peale saada. Iseenesest on tegu ju rõõmustava uudisega, et sul on töökoht ja sa ei pea enam kodus konutama. Mind pani aga nina kirtsutama see, et ma pean JÄLLE minema tööle klienditeenindusse!

Tahaksin oma seekordset blogi osa alustada tänusõnadega. Nimelt olen ütlemata õnnelik, et minu eelmine blogi suhkruissidest nii paljusid erutada suutis. Oli neid, kes ei suutnud pealkirjast kaugemale lugeda, ja põlastasid mind, kuid leidus ka neid, kes tundsid ära iseennast või siis kiitsid avameelsuse ja julguse eest. See on ju tegelikult salamisi iga kolumnisti unistus – kirjutada midagi sellist, mis inimeste suud vahutama paneb. Parim reklaam on kuulujutt, ükskõik kui negatiivne või positiivne see siis ka poleks.