Foto: Stanislav Moškov
Katrin Helend-Aaviku 3. detsember 2021 18:59

„Kõige raskem kaotusvalu juures on tunnistada endale tõde – elu läheb ka ilma kallite inimesteta edasi. Nii valus kui see ka ei oleks,“ ütleb Dave Benton, kes on oma elufilosoofia, rahu ja armastusega hoidnud peret vee peal pärast pool aastat tagasi juhtunud õnnetust, kui meri võttis abikaasa Marise venna ja kasuisa ehk isa Andi elu. Alles hiljuti on Maris hakanud tundma nende erilist lähedalolu. Aeg on teinud kaotusvalu kõrvale selleks ruumi.

Dave valab aurava tee tassidesse. Magus-vürtsine viirukilõhn hõljub toas. Ennelõunane vaikelu. Koer Luna on oma lumivalge kasukaga helgeks kontrastiks akna taga valitsevale süngele novembrile. Toas valitseb tüüne rahu ja tundub, nagu aeg seisaks. Aga see on petlik – aeg ei peatu kunagi. Tema läheb omasoodu edasi. Juhtugu siin ilmas mis tahes. Seda rõhutab Dave teetassi taga ikka ja jälle. Küllap ta teab.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad