Inimesed

KUI LAPS KAOTAB ELUISU | Lastepsühhiaater Reigo Reppo: kui laps väljendab probleemi, on probleem olemas. See ei ole tähelepanu nõudmine! 

Kristiina Tilk, 20. november 2021 00:30

DEPRESSIOON MUUDAB LAST: Varem rõõmsad lapsed võivad muutuda nukrameelseks, ärrituvad kergesti, on ärevad ja hirmul. Enne hüperaktiivsusega silma jäänud lapsed võivad, vastupidi, muutuda väga rahulikuks.

Foto: Alamy / Vida Press

„Ebakindlus! Mitte kunagi ei tea, millal järgmine pauk tuleb,“ – just see on lastepsühhiaatri ja Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhi Reigo Reppo sõnul põhjus, miks suitsiidide arv laste ja noorte seas suurenenud on. Päris otsesõnu Reppo koroonakriisi ja sellest tingitud distantsõpet vaimse tervise hädades ei süüdista, kuid teisalt võis see olla viimane õlekõrs, mis kaameli selgroo purustas.

Kool on lastele oluline koht. Nad teadsid koolis, mida oodata, oli kindel päevaplaan. Nüüd enam mitte. „Üks hommik läheb laps kooli ja poole päeva pealt öeldakse, et tuleb koju tagasi minna. Noored ei tea, mida tulevik toob. Sellel foonil lisandub ärevust ja meeleolukõikumisi, mis viivad omakorda järgmistele mõtetele,“ selgitab Reppo.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

20.11.2021
Vabasurma läinud poja ema pihtimus: jagan meie pere lugu lootuses, et see päästab kasvõi ühe lapse suitsiidist
19.11.2021
KUI LAPS KAOTAB ELUISU | Lastepsühhiaater Anne Kleinberg: „Maja võib olla värskelt värvitud, nõud puhtad ja lapsel riided seljas, aga sellest on vähe. Nad vajavad armastust!“
19.11.2021
KUI LAPS KAOTAB ELUISU | Laste vaiksed appihüüded: „Ma olen siin! Ma olen olemas! Palun märka mind!“