„Emotsioonid olid ülevad,“ tunnistab Remo. „Selliste fotokonkursside puhul alati ootad, et kas nüüd äkki, kas nüüd äkki?“
„Seda enam, et kui igal aastal on pildid finaalis, siis alati ootad, kas jõuab sealt finaalist ka edasi. Aga see rebimine ja sõel on äärmiselt tihe. Seekord läks hästi, seekord jõudis edasi,“ räägib Savisaar.
„Seda, et lähen otseselt võistluspilti jahtima, tuleb harva ette,“ tutvustab Remo oma tööprotsessi. Küll aga tõdeb mees, et oskab ära tunda fotosid, millel on olemas salapärane x-faktor. „Kui ma sellise pildi saan, siis ikka käib mõte läbi, et selle võiks saata.“
Euroopa Aasta loodusfotograafi võistlusele saadetud „Huntide maa“ oli tema sõnul üks säärastest piltidest. Alam-Pedja looduskaitsealal tehtud klõps on maaliline valguse ja varjude mäng. „Kogu see kompott oli see, mis mind kõnetas.“ Looduskaitseala pole Remo jaoks võõras, ta on seal juba 16 aastat hunte läbi kaamerasilma jälgimas käinud.
Teisi finaliste ja tunnustatud töid näeb SIIT.
Kommentaarid