„Ei olnud olemas Eesti räppareid, kellest juhinduda, kelle karjääri jälgida või keda võtta eeskujuks, et näha, kuhu on võimalik jõuda,“ ütleb Genka. Toona oli see kõik tema sõnul ennekõike lõbutsemine.
Genka räägib, et alguses tuli ka teemade osas välismaad kopeerida. „Võtsime samad teemad, mis 90ndatel Ameerikas olid, kus oli palju tänavajuttu, aga ega me palju oma olukorra osas ei erinenud. Me olime postsoveetlik ühiskond,“ meenutab ta.
„Kuna mul õnnestus 90ndate alguses käia Ameerikas, hakkasin oma peas paralleele tõmbama ja tundsin, et olen umbes samasuguses olukorras, mul on samasugused võimalused ja räägin samasugustest asjadest,“ lisab Genka.
Tegelikult alustas Genka riimide kirjutamist juba 9aastaselt. Nimelt oli tal märkmik, millega ei osanud midagi teha. Küll aga sellel ajal asju ei saanud ära visata, sest asju oli vähe. „Nii leidsin sellele rakenduse ja hakkasin luuletusi kirjutama. sealt ilmselt see lahti läks,“ ütleb ta.
Ka kooli ajal joonistasid nad semudega koomikseid ja kirjutasid sinna teksti riimis. „Riimis enda väljendamine on palju lõbusam kui niisama rääkimine,“ arvab Genka.
Kommentaarid