Inimesed
27. oktoober 2021, 15:32

GALERII ESILINASTUSELT | Koit Toome „Tulilinnust": „Paljudel, kes filmi vaatasid, olid lõpuks silmad veekalkvel. Näha on, et see lugu mõjub inimestele igal juhul.“ (92)

„Minu meelest on „Tulilind„ väga südamlik ja mõjuv film ning mul on väga hea meel Peetri pärast – teades, et selle filmi peale on tal läinud pea viimased kümme aastat tema elust,“ tunnustab muusik Koit Toome režissöör Peeter Rebase debüütmängufilmi „Tulilind„ pärast teisipäevaõhtust punase vaiba esitlust. „Paljudel, kes filmi vaatasid, olid lõpuks silmad veekalkvel. Näha on, et see lugu mõjub inimestele igal juhul.“

Peeter Rebase esimese täispika mängufilmi keskmes on 1970. aastatel Haapsalu sõjaväebaasis aega teeniv reamees Sergei, kes kompab armastuse ja sõpruse piire ning satub ohtlikku armukolmnurka. Võttepaikadena on filmis kasutatud ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal: endisi sõjaväeosi, sõjaväelennuvälju ja punanurkadega kultuurimaju. Tõsi, loosungid ja punanurgad loodi siiski filmi tarbeks uuesti. Punaatribuutika on Eestist ammu kadunud.

Ajastuomased võttepaigad lisavad Koidu sõnul filmile väärtust veelgi: „Kõiki neid Eesti võttekohti oli kihvt näha. Tundsin enamuse neist ära, sest olen ise neis uitamas käinud. Minu meelest toimisid need võttepaigad väga hästi.„ Koit lisab, et ehkki ta filmi alguses korraks mõttesse jäi, miks „Tulilind“ on ingliskeelne film, kadus see häiriv hetk pärast esimest viit minutit. „Elasin filmi sisse,„ lausub ta. „Näha ka eesti näitlejaid inglise keeles mängimas, oli midagi täiesti uut.“

Mõjuvas filmis on pinget

Kui Koit mainib veekalkvel silmi, siis neid oli rohkemgi kui üksnes publiku seas. Peeter ise oli nutu äärel kui esilinastuse eel koos elukaaslasest kaasstenaristi ja filmi peaosatäitja Tom Prioriga sissejuhatust sooritas. Ning mõned minutid hiljem, kui Peetri palvel Alexela kontserdimajas 1300 inimest tema isa Jürile sünnipäevalaulu laulis, oli pisaraini heldinuid märksa enam. „Isa jättis sünnipäevapeo ära, et esilinastusele tulla,” ütles Peeter ja korraldas sekundiga väikese, kuid lööva ühislaulmise. Mõjusad hetked kõik. Sissejuhatusest filmi endani.

„Kuna tegu oli eluloofilmiga, niiöelda pärislooga, siis mulle väga meeldis ja mulle see lugu väga mõjus,„ tõdeb tippjuuksur Alar Kuzmin. „Ehkki film ei olnud väga lühike, polnud mul kordagi lõpu ootust. Tunnistan, et „Tõde ja õigust„ vaadates, kippusin kella seirama, aga „Tulilinnu„ puhul ei juhtunud seda kordagi. „Tulilind“ on väga köitev, sest pinge, mis saab edasi, oli kogu aeg peal.“

Põhjuseks, miks sel filmil on omadus publikutt hingepõhjani puudutada, nimetab filmiguru Andri Maimets seda, et maailmas pole kunagi liiga palju häid jutuvestjaid: „„Tulilinnu„ tugevus on lihtne ja siiras oskus üht ilusat lugu jutustada. Sügavamaks minnes võib öelda, et keelatud ja peidetud armastusest pole vmaailmas vähe filme tehtud ja alati võib küsida, kas maailm vajas ühte ilusat ja siirast lugu veel. Mina väidan, et vajas.“

Õnnelik või õnnetu lõpp?

Kriitikanooli „Tulilinnu„ ajastutruuduse kohta on juba lennanud, kuid Andri sõnul pole just ajastutruudust sellest loost otsida mõtet. „Mina väidan, et pole üldse oluline, millisesse keskkonda see ilus armastuslugu on pandud,„ sõnab ta. „Seda pean küll Peetri ja kogu loomingulise meeskonna kiituseks ütlema, et selle filmiga pole kuidagi tahetud kunstiliselt üle panna. Selle filmi suurimateks plussideks on lihtsus ja siirus. See film haarab vaataja kaasa, sest igaüks tahab algusest peale teada, kuidas see lugu lõppeb. Seesugused lood sageli sageli ju ei lõppe õnnelikult.“

Selle linaloo juures käivad õnn ja ebaõnn omamoodi koos. „Kui mõtled filmi viimase kaadri peale, kus peategelane on taas teatris „Tulilinnu„ etendusel, kus ta oma armastatuga aastaid tagasi käis, siis ta esmalt nutab ja lõpuks naeratab,„ arutleb Andri. „See oli ehk kunstiline abikäsi ka vaatajale, et mitte kõik ei olnud trööstitu ja halb.Võibolla hakkab sellest hetkest hargnema tema enda lugu? Lõppude lõpuks oli see helge ja siiras rääkimata lugu, mis oli vaja ära rääkida.“

„Tulilinnu„ peaosades mängivad britt Tom Prior , ukrainlane Oleg Zagorodni ja venelanna Diana Požarskaja. Olulistes rollides teevad kaasa ka mitmed tuntud Eesti näitlejad nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg. „Tulilind“ on Harvardi lõpetanud ja Lõuna-California ülikoolis end täiendanud Peeter Rebasele režissöörina esimene täispikk mängufilm. Stsenaariumi autorid on Peeter Rebane ja Tom Prior, produtsent Brigita Rozenbrika, operaator Mait Mäekivi, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei. Filmi tootjaks on Peeter Rebase ja Adam Brummondi asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment.

„Firebird“ on Harvardi ja Lõuna-California Ülikooli lõpetanud Peeter Rebase esimene täispikk mängufilm. Tõsielusündmustel põhinev linateos on kirjutatud koos peaosatäitja Tom Prioriga ning selle produtsendiks on Brigita Rozenbrika. Filmis teeb kaasa rahvusvaheline seltskond tõusvaid talente eesotsas Tom Prior’i („The Theory of Everything“, „Kingsman: The Secret Service“) Oleg Zagorodnii („The Choice“, „Dzhamayka“) ja Diana Pozharskaya’ga („The Unknown Soldier“, „Hotel Eleon“). 

Enne „Tulilindu“ tegi Peeter dokumentaalfilme, kuid hing kiskus väsimatult mängufilmi poole. Lugu linateose tarvis otsis ta ülima põhjalikkusega. Leidiski. Valusa ja hingi murdva loo armastuskolmnurgas, mille osalisteks on Sergei, Roman ja Luisa. Peetri sõnul on see tõestisündinud lool põhinev romantiline põnevusfilm, mille tegevus leiab aset 1970. aastatel Nõukogude Liidu okupeeritud Eestis. See on lugu keelatud armastusest Haapsalu sõjaväebaasis, kus aega teeniv reamees Sergei satub ohtlikku armukolmnurka. Alguse saab tema armastulugu Romaniga.

Need, kes nüüdseks filmi näinud, on saanud puudutatud. „Kui ma pool aastat tagasi ütlesin, et tahaksin loota nii, siis nüüd, olles kohtunud väga paljude vaatajatega eri maades, siis seda on olnud rõõm tõdeda, et filmi lõpus kostab tihti saalist nuukseid,“ lausus Peeter Õhtulehele. „Praktiliselt peale iga seanssi on tulnud meie juurde inimesi oma isiklikke kogemusi jagama ning rääkinud, kuidas see film neid sügavalt puudutas või mingeid minevikukogemusi ülesse tõi. See on väga lahe.“

Loe pikemalt SIIT!

„Tulilind” esilinastub 29.oktoobril. Peeter Rebase sõnul on Eesti esilinastus on ühtlasi ka filmi maailma esilinastus kinopublikule. Infot filmi kohta saab netisaidilt www.firebirdmovie.com.