Dr Elo Kumm

Inimesed
21. oktoober 2021, 20:08

HÜVA NÕU | Kõik, mis sul on vaja teada ilusüstidest, et välja näha, nagu sa polekski neid teinud

Enda nägu on üldiselt hinnata väga raske ning tihti on nii, et ilukliinikusse minnakse ühe sooviga, aga väljutakse hoopis teise protseduuriga. Laialdaste kogemustega dermatoloog Elo Kuum, kes teeb igapäevaselt botuliini- ja täitesüste, selgitab, et üsna tavaline on see, et inimene näeb eelkõige kortse ja vagusid näol, kuid mitte põhjust, miks need tekivad. Nii näiteks nina-suuvagude puhul ei vaja täitmist mitte need, vaid pahalane on hoopis volüümi kadu põskedel ja kudede allavajumine, millega peaks tegelema.

Vahel polegi mõtet teha suurt hulka protseduure

Vanuse ilmnedes võib näos probleemseid kohti tekkida rohkem, kuid paraku seab piiri ka eelarve. Dr Kuum tõdeb, et arstina peab ühelt poolt arvestama inimese soovi, mis teda ennast enim häirib, aga samas on ka teada protseduurid, mis konkreetse probleemi korral kõige parema efekti annavad ning ehk pole mõtetki teha tervet rida soovitud protseduure – see on parem ka rahakotile.

Ka täitesüstid pole tegelikult alati kõige parem või esmane lahendus, kuigi patsientidele nii tihtipeale tundub. Näiteks vanema inimese puhul, kui nägu on gravitatsiooni ja volüümi vähenemise tõttu allapoole vajunud, tasub filler’ite asemel vaadata hoopis nägu tõstvate protseduuride poole, mis aitavad kudedel paigutada tagasi nii nagu need nooremas eas olid.

Samuti pole täitesüstid tõhusad näo alumise poole, näiteks lõualottide korrigeerimisel. Näiteks nina-suu voltide täitmine ei lahenda kogu probleemi, mis on tingitud kudede mahu vähenemisest ja näo vajumisest.

Dr Kuum selgitab, et seetõttu on oluline enne protseduure teha konsultatsioon, kus arst esmalt nägu hindab. „Näo hindamisel on abiks erinevad vektorid ja „kuldsed proportsioonid“, mis on oluliseks orientiiriks eelkõige täitesüstide protseduuride tegemisel, aidates vältida nii liigset kui ka ebapiisavat kudede täitmist,“ selgitab ta, kuid lisab, et samas ei saa siiski ka kõiki vektoreid ja proportsioone 100% järgida, kuna iga inimene on erinev.

Kuldne standard on näiteks üla- ja alahuule suhe 1:1,6, mis siiski ei pruugi kõigile sobida. Mõnikord soovitakse võrdse paksusega huuli, mis mõnele inimesele ongi just temale sobivaim valik.

Vähem on rohkem

Dr Kuum ütleb, et tema kogemus on, et Eesti naised tahavad üldjuhul näha välja hästi loomulikud - pigem soovivad, et keegi aru ei saaks, et midagi oleks tehtud. Küll aga tõdeb ta, et mõnikord soovitakse liigselt suurendada huuli või oluliselt suurendada loomupäraselt kitsaid huuli.

Siin on jällegi arstil oluline nõustaja roll. Juhul, kui protseduuri tulemusena jääb huulte kuju ja suurus siiski proportsioonide piiridesse ja sobib inimesele, siis võib seda teha, kuid vastasel juhul peaks patsient tõsiselt oma soove kaaluma. „Samuti ei peaks arst minema kaasa ebaloomulike patsiendi soovidega ning tal on õigus neid mitte teostada,“ rõhutab ta.

Üleüldse usub dr Kuum täitesüstide puhul põhimõtet less is more. “Eesmärk on taastada volüümi, mis on vanusega vähenenud, mitte täita kudesid liigsel määral, mis pole inimesele kunagi, ka noorena, omane olnud.

Samuti Botoxiga ei ole tänapäeval kombeks enam süstida „masknägusid“, kust emotsioonid enam välja ei paista. „Botuliintoksiini annuseid on oluliselt vähendatud, mis endiselt võimaldab siluda kortse, kuid säilitada teatud määral loomuliku miimika ja hea väljanägemise,“ selgitab ta.

Mis valikud üleüldse on?

Tihti kui mõeldakse täitesüstidele, tuleb suurele osale inimestele pähe Botox. Dr Kuum selgitab, et Botox ja täitesüstid on täiesti erinevad tooted. Botox aitab pärssida miimiliste lihaste tööd ja seeläbi siluda miimilisi kortse. Täitesüstide abil on võimalik taastada kudede volüümi, korrigeerida näokontuure ning täita väiksemaid või suuremaid kortse.

Täitesüstid sisaldavad valdavalt hüaluroonhapet, mis on loomulikult esinev suhkruahela molekul ja mida leidub kõikjal nahas ja pehmetes kudedes. Tänu erilistele tugevdavatele valgulistele „ristisidemetele“ ei lagune hüaluroonhape 24–48 tunniga, vaid sõltuvalt toote tüübist püsib nahas keskmiselt 6–18 kuud.

Hüaluroonhappega filler’id erinevad üksteisest kontsentratsiooni, viskoossete, elastsete jt.omaduste poolest, mistõttu on oluline teada, millist filler'it kuhu piirkonda ja millisele sügavusele süstida ning millist toimet soovitakse saavutada.

Populaarsed on ka näoniidid

Need on võimelised nägu ja kaela efektiivselt tõstma ja pinguldama, mis ainult filleritega ei ole sellisel määral võimalik. Eelkõige on need kõige tõhusamad just näo alumise poole ja lõuajoone korrigeerimisel, kus filleri kasutamine võib muuta allavajunud näo veelgi raskemaks. Niidid imenduvad tavaliselt 6–9 kuu pärast, kuid nende ümber tekkinud kollageen- ja sidekude aitab tulemusi säilitada üldjuhul 1–2 aastat.

Dr Kuum sõnab, et kõige paremad tulemused saadaksegi erinevate raviprotseduuride kombineerimisel. Esmalt tuleb nägu niitidega tõsta ja seejärel kujundada lõuajoone kontuurid filleriga. Sama kehtib ka põskede kohta. Kuna niidid tõstavad ka põsesarna piirkonda, siis on sinna mõistlik filler vajadusel süstida mõned nädalad hiljem. Sel juhul on ka süstitava filleri kogus väiksem ning tulemus jääb loomulikum.

Mis on mesoniidid?

Lisaks tugevatele, kidalistele niitidele on olemas veel mesoniidid, mis stimuleerivad kollageeni sünteesi ning tugevdavad ja pinguldavad nahka, parandavad naha kvaliteeti piirkonnas, kuhu need on paigaldatud. Mesoniidid kudesid tõsta ei suuda. Need pannakse tavaliselt õrnema või lõdvema nahaga piirkondadesse, nagu silmade alla ja ümber, põskedele, kaelale.

„Igal protseduuril on oma näidustus ja ühega ei saa asendada teisi. Hästi üldistatult võib öelda, et kui Botox on kõige tõhusam näo ülemise kolmandiku kortsude silumiseks, siis filler’it kasutatakse enim näo keskosa, põskede ja huulte korrigeerimiseks ning niidid suudavad kõige efektiivsemalt tõsta ja kujundada näo alumist poolt,“ selgitab dr Kuum.

Nendel põhjustel ei pruugi arst ilusüste teha:

Dr Kuum rõhutab, et alla 18-aastastele, rasedatele ega imetavatele emadele selliseid protseduure ei tehta. Esteetilise meditsiini protseduure ei soovitata ka kehalise düsfunktsiooni häirega (BDD) inimestele. Ta selgitab, et see on vaimse tervise diagnoos, mille korral patsient ülemääraselt muretseb oma füüsilise väljanägemise, tavaliselt konkreetse kehaosa pärast. Mure on ebaproportsionaalselt suur ning üldjuhul kõrvalolevad inimesed seda ei märka. Sellised patsiendid pöörduvad sageli abi saamiseks esteetilise meditsiini kliinikusse, kuid tavaliselt ei lahenda meditsiinilised protseduurid nende vaimseid probleeme.

Nii täitesüstide kui niitide kindlaks vastunäidustuseks on põletikuline lööve või infektsioon ravitavas piirkonnas, kuid ka näiteks kalduvus armistumisele ning mõned muud meditsiinilised seisundid. Vastunäidustuseks on ka allergia mõnele süstitavale või niidi materjalile, kuid see on üliharv.

Kõige olulisem on aga valida vastava väljaõppe ja piisava kliinilise kogemusega arst. „Kuigi süste tehakse palju ja tüsistused on suhteliselt harvad, võivad need olla väga tõsised ning seetõttu on väga oluline tutvuda eelnevalt põhjalikult protseduuri teostaja taustaga. Protseduur peab olema patsiendile esteetiliselt ilus ning võimalikult ohutu,“ rõhutab dr Kuum.

„Puuduta mind“ - saatekülaline Aveli Jänes; saatejuhid Anu Saagim; Dali Getter Karat