6. oktoobril möödus kümme aastat näitleja Ada Lundveri surmast
Ada Lundveril oli loomuldasa olemas võime olla õnnelik
Aeg on kummaline ollus, tõepoolest. Tänavu detsembris saab kakskümmend aastat raamatu „Ada Lundver. Millal ma olin staar?“ ilmumisest ja oktoobris kümme aastat tagasi saatsime Ada enda viimasesse puhkepaika Metsakalmistul. Olnud ajad, ümmargused numbrid. Mis tegelikult ei tähenda midagi.
Adat ei ole enam, nagu ei ole raamatuidki – 2010 ilmus eelnimetatust veel täiendatud trükk „Minu elu sõnas ja pildis“ – enam kusagilt osta. Aga filme õnneks veel näidatakse. Kõige rohkem vist küll Grigori Kromanovi „Mis juhtus Andres Lapeteusega?“ (1966), kus Adal on peakangelase fuuriast abikaasa Reeda roll, aga muidki. Alles hiljuti jooksis ETV-s Kaljo Kiisa 1963. aastal valminud film „Jäljed“, 18. oktoobril näidatakse Filmimuuseumis Vladimir Karasjovi (Karassev-Orgusaare) 1971. aastal valmis saanud neljaosalist filmi „Lindpriid“, kus Ada Lundver teeb noore arsti Meeri Ilmari rolli. Ja veel missuguse rolli!
Kommentaarid (0)