Ada Lundver suri kurbuses ja üksinduses. Mis viis filmitähe enesehävitamiseni?
Anne Velli: „Ada elas oma viimased aastad just nii, nagu tema seda õigeks ja paremaks pidas.“
ÕL ARHIIV | „Miks Ada, kuramus, nõnda tegi, ta ju tappis iseennast...“ (18)
Täna, 9. veebruaril 1942. aastal sündis filmi- ja estraadinäitleja Ada Lundver. Taasavaldame sel puhul Õhtulehes 9. oktoobril 2021 ilmunud loo.
„Vaesekene, seal kangi all ta seisis. Ükskõik mis ilmaga,“ kangastub Anne Vellile tänini silme ees pilt, kuidas Ada Lundver, Eesti vist ainuke tõeline filmitäht, kes kunagi kogenud sedavõrd suurt armastust, lugupidamist, tähelepanu ja austust nii Eestis kui ka kogu Nõukogude Liidus, pidi kinomaailmast hüljatuna taasiseseisvunud Eesti karmidel algusaastatel Viru tänaval asunud kohvik-restoranis tänapäeva keeles sisseviskajana elatist teenima.
„Meil kellelgi ei olnud ju 1990. aastate alguses tööd,“ meenutab laulja Anne Velli kapitalismiajastu esimesi karme aastaid, kui paljud loomeinimesed pinna jalge alt kaotasid. „Nii ta seal seisis ja minu küsiva pilgu peale vastas: „Aga mis mul üle jääb? Käib see minu staatusega kokku või mitte, aga ma pean arveid maksma ja ma ei saa ju nälga jääda. Keegi ei tule mulle niisama raha andma“,“ on Annel tänaseni sõna-sõnalt peas endise filmidiiva pillatud ja valusalt kriipivad sõnad.
Kommentaarid