Täna esilinastub USA-Eesti koostööfilm

Filmi Eesti-poolne levitaja ning ka võttemeeskonda kuulunud Artur Veeber:

“Ei ole, minu teada peaks see film esilinastuma alles selle aasta septembris. Olen kuulnud, et varasemat linaletulekut segasid probleemid filmi Ameerika-poolse partneriga, seepärast on see ka nii kauaks seisma jäänud.”

“Ei, seda ei tule. Ka Coca-Cola Plazas ei toimu midagi erilist - see oli kino omanikepoolne piirang. Film jookseb alates laupäevast kahel seansil - kell 17.45 ja 22.35.”

“Jah, olen küll.”

“Täiesti tavaline, huvitav draamafilm. Hea on vaadata tuttavaid kohti Tallinnast ja mujalt Eestist. Mingi kunstfilmiga aga tegu pole, see on ikkagi kommertsfilm.”

“Ei, ma ei usu. Ja keegi neist pole saanud Oscarit näitlemise, vaid muudes kategooriates. Filmil on suurepärane muusika ja hea operaatoritöö. Operaator, Venemaalt pärit Vladimir Klimov on ise küll Oscarile kandideerinud - seda filmiga “Varas” (“Vor”).”

“Ikka eesti keeles, neil on kõrvalrollid ja nad kehastavad siinseid elanikke. Muidu on film inglise keeles. Loomulikult eestikeelsete subtiitritega.”

“Usun, et siis läheb see mööda Eestit tuuritama.”

(“Out Of Cold), Old Town Pictures, USA-Eesti 1999, filmi pikkus 111 min.

Režissöör Sasha Buravski, operaator Vladimir Klimov.

Osades Keith Carradine (“Nashville”), Mia Kirchner (“Meeletu linn”), Brian Dennehy (“Esimene veri”), Mercedes Ruhl (“The Fisher King”), Bronson Pinchot (“True Romance”), Kim Hunter, Marika Korolev, Ain Lutsepp, Tõnu Kark, Tõnu Aav, Olav Ehala, Indrek Taalma jt.

Filmi eelarve oli 8 miljonit dollarit.

Dan Scott on tõeline tantsuvirtuoos. Kui ta stepib, vaadatakse teda vaimustusega. Show Broadwayl, grammofoniplaadid, kaunid naised... Tundub, et edu kestab igavesti.

30ndate aastate lõpul kõlas aga teine muusika ja Dan jäi töötuks. Kui tehti pakkumine esineda kabarees Eestis, oma ema kodumaal, tundus see saatuse kingitusena. Keegi ei teadnud aga, mis teda seal ees ootab. Armastus kauni Deborah’ vastu, tähelepanu äratav edu ja lõpuks Siberi vangilaager, kus tantsijal möödusid elu parimad aastad.

Võtted toimusid Tallinnas, Haapsalus, Paldiskis, Riisiperes ja Rägavere mõisas. Massistseenides osalesid Tallinna, Haapsalu ja Paldiski elanikud.

Tõnu Aav, mis rolli te filmis “Virtuoos” mängisite?

“Mis ta nüüd oligi... see oli ülemteenri roll. Mis ta nimi oli, ei mäleta, pean stsenaariumist järele vaatama. Aga miks see teid huvitab?”

Täna esilinastub see film Eestis.

“Tõsi ka või? Huvitav, ma pole midagi kuulnud. See on huvitav, kindlasti lähen vaatama.”

Kui suur osa teil filmis oli?

“Mitte väga suur, kokku läks mul neli võttepäeva. Huvitav oli see, et kui me Toompeal filmisime, siis olid meie treilerid peaosalise Keith Carradine’iga kõrvuti. Nimed peal ja puha. Minu arvates on ta Ameerikas ikka väga tuntud ja kuulus näitleja, aga kui poisikesed treileritest mööda jalutasid, näitasid nad ikka näpuga minu vagunelamu peale. Mainisin seda Keithile ja ega see teda eriti rõõmustanud küll, et keegi kohalik siin temast suurem staar on.”

Milline stseen oli kõige meeldejäävam?

“Pidime ühes stseenis Keithiga kaklema. Tegime ikka päris mitu duublit. Me mõlemad oleme seda tüüpi näitlejad, kes osa tõsiselt võtavad - ega me seal nalja ei teinud, rahmeldasime ikka päris korralikult.”

Kumb peale jäi?

“Mina, nii oli stsenaariumis kirjas.”

Kuidas võtteseltskonnaga rahule jäite?

“Väga, operaator oli fantastiline. See oli mulle suur kogemus, et sain sellise pool-Ameerika filmi tegemisel kaasa teha.”

Kas see erines palju Eesti või Venemaa tööst võtteplatsidel?

“Mind hämmastas see, kui intensiivselt ja täpselt töö käis. Võtteplatsil polnud midagi juhuslikku. Kuigi - ega ma Vene filmikoolkonnale midagi ette heita saa, see on samuti maailmatasemel.”