PROFESSOR TESTIHULLUSEST: sel pole mõtet, antikehade hulk peabki vähenema (10)
Sportlikust huvist antikehade mõõtmine koroonaviiruse kaitse kohta üksikisikule põhjapanevaid teadmisi ei anna, ütlevad teadlased. Tartu Ülikooli professori Kai Kisandi sõnul pole populaarsel antikehade testil mõtet, muuhulgas seetõttu, et antikehade vähenemine on vajalik, sest muidu ei suudaks organism teiste viirustega võidelda.
Paarikümne euro eest on võimalik lasta määrata koroonaviiruse antikehade hulka ja soovijatest pole puudust, vahendas „Aktuaalne kaamera“. Ainuüksi Synlabi laboris on selliseid teste tehtud kümneid tuhandeid.
„Antikehade suuremad hulgad annavad kindlasti parema kaitse kui väiksemad, aga siin me hetkel veel ei oska numbriliselt tõlgendada, kui suur see hulk võiks olla, et see kaitse oleks väga hea,“ sõnas Synlabi Tallinna labori infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber.
Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professori Kai Kisandi sõnul antikehade tase organismis muutub aja jooksul ning nende vähenemine on tavaline ja organismi hakkama saamiseks hädavajalik.
„Me ei suuda lihtsalt iga infektsioonitekitajaga kokku puutumise järel hoida seda meeletult kõrget antikehade taset, meeletult kõrget plasmarakkude taset, mis toodavad neid antikehasid. Meil on vaja, et tekiks uusi B-rakke juurde, et me saaksime võidelda uute haigusetekitajatega. Selleks ongi vaja, et eelmised, mis on esimese laine rakud ja antikehad ära teinud, vaikselt hääbuvad,“ selgitas Kisand.
Terve noor või keskealine inimene ei peaks professori sõnul muretsema, sest antikehade vähenemine ei tähenda, et inimese võime haigusetekitajale vastu seista kaob.
„Mälurakud hoiavad kaitset ka siis, kui antikehade tase on langenud. Tõepoolest, eriti selle tõttu ei ole mõtet antikehade taseme alusel mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi inimestel endal teha,“ rõhutas Kisand.
Aantikehade olemasolu vaktsineerimata inimesel sama kindel läbipõdemise kinnitus kui PCR test. Samas koroonapassi asemel seda tõendit kasutada ei saaks.
„Läbipõdemise järgselt inimestel antikehade tasemed on suhteliselt varieeruvad ja pigem on see võrreldav sellega, et inimene on saanud näiteks ühe Pfizeri süsti,“ seletas Paul Naaber.
Aga miks ikkagi antikehadest ja mälurakkudest hoolimata iga päev mõni vaktsineeritu või läbipõdenu haigestub?
„See deltaviirus paljuneb hästi kiiresti, hästi intensiivselt ülemistes hingamisteedes ja need vaktsiinid, mida praegu manustatakse lihasesse, tekitavad süsteemse immuunvastuse ja antikehade kontsentratsioon on hästi kõrge veres, aga ei ole nii kõrge limaskestadel,“ selgitas Kisand. Haigestumise vältimiseks oleks vaja limaskestadele manustatavat vaktsiini.
Kommentaarid