HINNAD LAES: miks oksjonil mõne kunstniku töö eest hingehinda makstakse?

KUNST JA RAHA: Seda, kui palju võiks täna maksta Leonardo da Vinci maal „Mona Lisa“, ei julge mõeldagi. Juba 1962–1963. aastal tehtud näituste jaoks kindlustati teos 100 miljonile USA dollarile, mis 2005. aastal olnuks inflatsiooni arvestades juba 700 miljonit dollarit.Foto: Tiina Kõrtsini

Inimesed

26. september 2021, 11:21

HINNAD LAES: miks oksjonil mõne kunstniku töö eest hingehinda makstakse?

Aigi Viira

Naftašeik seisab maaligaleriis Picasso õlimaali ees ja pomiseb: „Kuidas ma seda meest küll imetlen – kallimalt pole suutnud veel keegi õli müüa!“ Sellise näite toob Tartu E-kunstisalongi juht Tiia Karelson kunstiteoste kosmilistest hindadest oksjoneil. Tõsi, mitte Eestis. Ei ole siin võtta Pablo Picassot ega Leonardo da Vincit. Viimase „Salvator Mundi“ müüdi 2017. aastal New Yorgis 450,3 miljoni dollariga ehk 395 miljoni euroga. Siinsed oksjonipidajad ei näe säherdusi summasid uneski.

„Maailma kalleimate autorite hulka kuulub kindlasti Picasso, kes on öelnud: „Selleks et oma töid väga kallilt müüa, pead sa olema neid kunagi müünud väga odavalt,““ tõdeb Karelson. „Ma arvan, et Eesti on selleks liiga väike, et selliste summadeni küündida.“