Inimesed

New Yorgis elanud Krista Lensin meenutab 11. septembri terrorirünnakut: löristasin nutta ja ütlesin „Emme, tahan koju, ma olen nii hirmul!“ (15)

Toimetas Sten Kohlmann, 11. september 2021 10:43

Foto: Tiina Kõrtsini

„See oli õõvastav ja hirmuäratav,“ kirjeldas Krista Lensin saates „Ringvaade“ täna 20 aastat tagasi toimunud 11. septembri terrorirünnakuid. Nimelt elas naine toona New Yorgis ning nägi toimuvat oma silmaga.

„See algas nagu iga tavaline tööpäev. Mäletan väga hästi seda hetke, kui astusin tänavale ja kõik oli veider. Väga ärev, väga imelik ja üldse mitte newyorgilik – võõrad inimesed vestlevad, arutavad, vehivad kätega,“ rääkis Krista ning lisas, et tavapärasel New Yorgi hommikul tormaksid kõik otsejoones tööle.

Krista hakkas kõndima alla linna poole. Viiendale avenüüle keerates märkas ta, et üks kaksiktornidest põles. „See kõik oli totaalne virvarr,“ kirjeldas Kristi olukorda. Naine otsustas, et tahaks seda olukorda jäädvustada ning hakkas otsima kohta, kust saaks osta ühekordse kaamera.

„Sa lihtsalt vaatad seda torni ja ta tuleb vaikuses alla, nagu õudusfilmis. Siis käis see pauk ja siis hakkas see toss tulema,“ rääkis Krista. „Inimesed mu ümber jäid kõik seisma. Kes karjub, kes röögib, kes nutab. Me kõik pöörasime ümber ja hakkasime jooksma teisele poole.“

„Kõige õudsem sel päeval oli arusaamine, et mis juhtub siis, kui on massi stiihia,“ paljastas Krista. „Iga inimese hirm ja paanika tuleb sinu sisse ja sinu oma läheb teistesse ja sa oled nagu mingi hulluse voolus. Sa ei tea, mida teha ning sa saad aru, et sa oled nii väike tühine mutter keset Manhattanit.“

Õhtul nelja paiku kõndis Krista mööda Brooklyni silda tagasi kodu poole, kui mobiiltelefonile helistas tema ema. „Ma olin nagu väike viieaastane, löristasin nutta ja ütlesin „Emme, ma tahan nii koju, ma olen nii hirmul!“. Ütlesin, et tahan koju Hiiumaale ja varbad panna rohututtide sisse.“