„ARKTILISED MÄNGUD“: „Väliste tunnuste järgi on mu tegelaskuju veel täies elujõus, aga ometi ootab ta kirglikult oma surma. Hakkab veel bändi tegema ja sukeldub muusikaärisse. Ikka selleks, et papp kokku lüüa ja minna Gröönimaale surema. Keegi armastab viina, keegi armastab teatrit ja keegi oma koera. Aga Marja-Terttu armastab pakast. Mida on mul raske mõista, mistõttu pean ma laval olles kogu aeg meeles hoidma, et see, mis teda käivitab, on tegelikult tohutu armastus külma vastu,“ räägib Andrus Vaarik oma lavakujust.Foto: Gabriela Urm / Endla teater
Inimesed
9. september 2021, 22:29

Näitleja jõudis tagasi Endlasse, kus sai alguse tema teatrikarjäär: „Pärnu teatris ma sündisin ja siin ma suren.“

Andrus Vaarik: „Ma kardan elus ränki pöördeid, olen elus pigem alalhoidlik ja argpüks.“ (5)

„Jah, ma olen oma vanast sõbrast tosin aastat noorem, aga ma ei saa kätt südamele pannes öelda, et oma peatse surmaga oleks ma väga leppinud. Marja-Terttu kindlasti aitab mind selles,“ flirdib näitleja Andrus Vaarik musta huumoriga. Marja-Terttu Zeppelini all peab Vaarik silmas eakat naist, kelle kingadesse tuleb tal laval juba kolmas kord astuda.

„Selles vanuses, kus minu tegelane on 75 ja mina ise juba 63, pole absoluutselt enam mingit vahet, kas ma mängin laval naist või meest,“ tõdeb Andrus Vaarik, kes astub juba kolmas kord Pärnu Endlas lavale talveveteran Marja-Terttu Zeppelinina. Seekord siis Soome autorite Leea ja Klaus Klemola Kokkola-triloogia neljandas osas „Arktilised mängud“, mis räägib iseenda saatuse üle otsustamisest, edukuse raskest taagast, alkoholismist, kliimasoojenemisest ja elu kaduvusest.

Edasi lugemiseks: