Foto: Erki Pärnaku
Eesti uudised
9. september 2021, 13:55

Keskmine pension tõuseb indekseerimise tulemusena 38 eurot

MAJANDUS KASVAB TÄNAVU 9,5%! Optimistlik prognoos lubab valusaimad kärped ära jätta (34)

Rahandusministeerium avalikustas neljapäeval suvise majandusprognoosi, mis ennustab majanduse kasvamist tänavu 9,5%, mis on märkimisväärne kasv, võrreldes kevadel prognoositud 2,5% kasvuga. Tuleval aastal oodatakse 4% kasvu.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oleme jõudnud kriisieelsesse seisu, kuid mitte päris samasse olukorda, sest kriis on sektoreid mõjutanud erinevalt. Rahandusminister hindab, et võrreldes muu maailmaga suhteliselt leebed koroonapiirangud on teinud meie majanduse heaks rohkem kui ükski toetus. „Tänavune lisaeelarve on majandusele andnud olulist tuge, mistõttu pole järgnevatel aastatel lisastiimul enam vajalik,“ tõdes Pentus-Rosimannus.

Samas tuleb Pentus-Rosimannuse sõnul meeles pidada, et tegemist on üsna erandliku aastaga, kus oluline mõju on ka pensionisamba väljamaksetel. Prognoosi kohaselt laekub 2021. aastal pensionisüsteemi teise samba muudatuse tõttu tulumaksu riigieelarvesse kokku 308 miljonit eurot. Maksulaekumiste seisukohast on oluline, mida teevad inimesed oma pensioni teise samba varadega ja liikumispiirangute tõttu kogunenud säästuga hoiuarvetel. Rahandusministeerium eeldab prognoosis, et tarbimisse suunatakse pensionisäästudest sel ja tuleval aastal rohkem raha, kui inimesed on küsitlustes vastanud. Prognoos ei näe siiski ette, et kriisi ajal nii-öelda sundsäästetud raha jõuaks lähiajal olulisel määral tarbimisse.

Olukord tööturul on vastuoluline – ettevõtted on juba silmitsi tööjõupuudusega, kuid töötus püsib endiselt kõrgel. Töötukassas registreeritud töötus kasvas kriisi esimestel kuudel kiiresti 20 000 inimese võrra ning see arv on 2021. aasta septembris endiselt 16 000. Sellel aastal on prognoositav tööpuudus 6,7 protsenti, järgmisel aastal peaks näitaja taanduma 5,8 protsendile.

Hinnad tõusevad rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2021. aastal 3,8 protsenti ja 2022. aastal 3,7 protsenti. Hinnatõus on viimasel ajal järsult kiirenenud nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest majandus on kiirelt taastunud ning toormehinnad tõusnud. Prognoosi järgi peaks hinnatõusu tipp Eestis siiski jääma 2021. aasta lõppu ning järgmisest suvest alates peaks kiire tõus taanduma, muuhulgas selle tõttu, et energiahindade kasv vaibub kevadel-suvel.

Struktuurne eelarvepuudujääk väheneb rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi tuleval aastal 2,3 protsendini SKP-st, mis on aprillis kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga võrreldes 1,2% väiksem.

Head majandusnäitajad võimaldavad rahandusministri sõnul korrastada riigi rahandust, kuid samas kasvavad ka riigieelarvelised kulutused. Palga- ja hindade kasv kasvatab ka pensioniindeksit kiiremas tempos. Keskmise vanaduspensioni saajatele tähendab see indekseerimise tulemusel 38 eurot pensionitõusu, keskmine pension tõuseb seega 590 euroni. Eelarvele tähendab see 46 miljonit eurot lisakulu.

Pentus-Rosimannus sõltub riigieelarve hea seis poliitikute tahtest ohjeldada kulutamist. „Meie eelarve on endiselt ligi miljardiga miinuses ja kulud on tuludest suuremad, sellest tuleb välja tulla,“ lisas rahandusminister.

Samas võimaldab kiire majanduskasv jätta tegemata valusaimad kevadel plaanitud kärped sisejulgeoleku- ja sotsiaalvaldkonnas. „Tahan järgmise aasta eelarvet kokku pannes leida lahenduse päästjate, politsei ja õpetajate põhjendatud palgamure leevendamiseks, mis riigi keskmise palga kiire kasvu taustal muutub eriti teravaks,“ ütles minister.

Veel pole teada, kas see puudutab ka omavalitsustele jagatavat huvihariduse rahastust, mida valitsus otsustas kevadel suure avaliku pahameele saatel kärpida poole ehk 7,25 miljoni euro võrra. Neljapäeval andsid sotsiaaldemokraadid peaminister Kaja Kallasele üle enam kui 3000 toetusallkirja, mis nõuavad Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuselt laste huvitegevuse toetusraha taastamist senises mahus.