inimesed nii kurjad on? Kui sellest rääkimine aitab, siis on ju hästi. Piret on avaliku elu tegelane, kellest ikka aeg-ajalt kirjutatakse, mis sellest siis halba on. Lapse ootus on nii suur rõõm ja kui sellest järsku ilma jääd, on see igal juhul kaotus, olgu ta siis loode või sündinud laps.
Minu arust ei ole ikka eestlastel südames ja peas enam asjad nii, nagu peaks. Kuidas on lapse kaotamine intiimelu? Me kõik olem intiimelud, tähistame isegi sünnipäevi. Rääkida tänapäval, mil lehed pakatavad õpetustes, kuidas ja mida teha voodis, et lapse kaotus on intiimne... Kuidas saab iga asja peale, mida keegi räägib või ütleb niimoodi sõimama hakata!!!!
Eric Clapton vormis enda poja surma laulu, mis on väga ilus ja mõistetav tegu. Terve maailm teab ja armastab seda ballaadi. Järvis-Milder andis intervjuu Õhtulehele. Tase.
Siin on tegu mõistuse puudumisega selliseid intiim asju läbi saastmeedia kajastada on suurim lollus või tahetakse kuulsust koguda. Õudus kuubis mis inimesi leidub maamunal.
Mis on nn. terve mõistuse mõõdupuu, kõik on inimesed6. september 2021, 18:15
Kui vanema aja inimesed ei rääkinud oma kaotustest, siis ega neil polnudki kuskil rääkida. Nüüd on teised ajad ja pole kellelgi õigust teiste kaotusi naeruvääristada. Olen ise seda kaks korda üle elanud, et rasedus katkes kuuendal kuul. Kaotasin mõlemal korral midagi iseendast, mida enam kunagi tagasi ei saanud. Neid asju mõistavad need, kes seda üle on elanud. Veel kohutavam on laste kaotus siis, kui nad on juba aastaid olemas. Igaüks tuleb kaotustega erinevalt toime. Tuge vajavad kõik.
oot, viie kuune laps. beebi? loode? ma ei ole kursis, ei kuula, pole aega. aga vatuoluliseks läks. aga igasugune kaotus on vaus. ei ole siin lihtsat ega kerget midagi. olgu loode, laps, ema, isa vanaema jne. kõik on valus.
Aga palju valusam on kaotada , viie , viieteist , kahekümmneviie aastast . Lapsed keda oled nii kaua aastaid kasvatanud , näinud , armastanud , ilmale toonud … . Mina panen just sõnale „ näinud“ rõhku ja loodan , et sellest saadakse aru mida ma sellega öelda tahan .
Mis sina siia puutud! Need, kes tahavad, need siis räägivad. Ja need, kes tahavad, kuulavad. Nii lihtne see kõik ongi!!! Nimetada, neid kes oma valust räägivad debiilseks...
Debiilne on meedia poolt sellist asja üldse kajastada. See on väääääga isiklik ja intiimne teema! Tohutult palju on inimesi enda lugudega. Milleks neid haavu rebida??? ÜKS keegi Järvis-Milder tuuakse Õhtulehe poolt esile. Milleks??? Kellele??? Naudite seda v?
Minu arust on see väga vajalik, et inimesed räägiksid sellest. Meedias räägivad tuntud näod vaid sellest, kui kena ja tore kõik on. Lapsest ilmajäämist on kogenud ikka väga suur hulk naisi ning see on nagu tabu. Samas õnnetuses hukkunud inimestest räägitakse koos piltidega kui normaalsest asjast
Lugupeetud Mall! Palun selgitust - MILLEKS ja KELLELE see vajalik on, et inimene räägib läbi meedia tervele ühiskonnale enda lapsekaotusest? Kas see on kuidagi hariv? Äkki on võimalik läbi selle midagi ennetada? Kas sellest on võimalik midagi õppida?
Lugupeetud ema! See, mida sellest loost inimesed saavad, on erinev. Nii nagu igast loost. On neid, keda see pole puudutanud ega huvita kuid on ka neid, kellele see läheb isiklikult korda. Et siis kirjutame ja räägime neid lugusid, mis KÕIGILE korda läheks. Noh, mina olen kindel, et sellised lugusid pole olemas.
Imelik, et ükski teine meediaväljaanne seda teemat ei kajasta. Ainult Õhtuleht. Proua Malle - tundub, et siiski pole vajalik, et inimesed räägiks sellest. Ja pealegi - inimesed ei räägi sellest, Õhtuleht täidab enda perversseid lünkasid.
KOMMENTAARID (24)